Aadress: Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: +372 5350 6125, e-post: Marje.Pagi@poltsamaark.ee
Avatud: ETN 10-18, KRLP suletud.
Raamatukogus on WIFI.




pilt

pilt

neljapäev, 25. aprill 2024

Raamatutele pühendatud päev



 Kui roos on õites, siis tänan Loojat, nii kauni lille ilmaletoojat

                                                Raamatust "Tuhat üks ööd"

23. aprillil tähistati raamatu ja roosi päeva. Tegime seda meiegi Aidu raamatukogus. Laudki oli tähtpäeva vääriline - roosidega salvrätikud ja Tiina Venno kodus meisterdatud roosid lauda kaunistamas. Tiina oli kaasa võtnud ka vaasi elavate roosidega ja vaagna erinevate suupistetega. Viivil oli kaasas ise paberile joonistatud roosi pilt.

Kõigepealt kuulati ülevaadet tähtpäevast. Raamatu ja roosi päev (ka rahvusvaheline raamatu ja autoriõiguse päev) on 23. aprillil tähistatav raamatupüha. Kataloonias on 23. aprill kui püha Jüri päev ja juba 1436. aastast olnud ka "roosipäev", mil armsamad vahetavad kinke, sarnaselt tänapäeval levinud valentinipäevaga.

Raamatu ja roosi päevaks muutus see 1930. aastatel, kui ühel Barcelonas elaval raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki - nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust.

15. novembril 1995 kuulutas UNESCO 23. aprilli rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguse päevaks. Eestisse jõudis raamatu ja roosi päeva tava 1998. aastal. 

23. aprill on tähtis ka kirjandusajaloos. Tuntud autoritest sündisid sel kuupäeval Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare.

Roosid -  lilleilu liidrid. (raamatust: Mart Ojasalu "Roosiaed").

 Rooside õitel on mingi saladuslik seletamatu toime. Roose vaadeldes hakkab paljudel inimestel süda kiiremini tuksuma, tekib eriline rõõmutunne. Mis see on, mis tõstis roosi juba tuhandeid aastaid tagasi erilisse seisusesse? Peamine võlujõud peitub võrratutes õites ja imelises lõhnas, mis on suutnud iidsetest aegadest panna laulikuid ja poeete roosidest luulet looma.

Seejärel saigi iga osaleja kätte raamatu, kus sees luuletus roosist ja see tuli siis kuulajatele ette kanda. Vanim luuletus pärines aastast 1868 ja kandis pealkirja "Roos tee ääres". Kuulati ka Sardiinia muinasjuttu "Kolm õde ja karu".

Kohaletulnuid üllatati raamatupakiga "Salakohting raamatuga". Valikusse kuulusid raamatud märksõnaga "roosid kaanepildil" ja arvestati ka lugeja eelistusi ja huvisid kirjanduse valikul. Üllatus jäi kodus avastamiseks.

Kuna viis päeva tagasi saabus Maie Kikerpill tagasi Egiptuse reisilt, siis kuulati ka Maie värskeid reisimuljeid. Egiptusesse viis reis teda juba viiendat korda.

Ja siis oligi käes aeg hakata roose meisterdama. Näpunäiteid jagas Tiina Venno. Rooside valmistamiseks oli ta kasutanud erinevaid materjale: krepp-paber, erinevad paelad, munakarbid, värvilised paberid, jõupaber, samet riie.

Ja nüüd vaatamiseks meie rikkalik pildipagas:




Üllatuspakid


Sekser erinevate suupistetega


Tiina Venno




Roos on roos on roos




Aitäh, Maie! Kommid Egiptuse reisilt


Tiina näpunäiteid jagamas







Viivi joonistatud roos









TEADE

ESMASPÄEVAL, 29. aprillil ON RAAMATUKOGU SULETUD. Vabandan!

Vägari lasteaialaste kunstitööde näitus

 Aidu raamatukokku on jõudnud näitusele Vägari lasteaia Käbide ja Vahtraninade rühma laste toredad kunstitööd.

Aitäh õpetajatele koostöö eest!





Olete oodatud näitusega tutvuma!

Kodu kõige kallim

 Uus näitus on pühendatud kodule ja kodusoojusele. On ju oma kodu on kõige parem koht. Seda kinnitavad ka kaunid luuleread.
 


Kodune laul

/Henno Käo/

Nii kena on olla, kui pere on koos
ja ahjusuus vuhiseb tuli.
Jutt päevastest asjadest parajas hoos,
kas väljas on sügis või tali,
see polegi tähtis, see üldse ei loe,
meil üheskoos ikka on mõnus ja soe.

On päevatööd tehtud ja koolitööd ka,
ja lastel on mängida luba.
Näe, isa loeb lehte ja emagi seab 
end köögist vist tulema juba.
Et vanataat norskab, see üldse ei loe,
     meil üheskoos ikka on mõnus ja soe.  

Need seinad ja soojus - see ongi vist kõik, 
mis meile on kõigile vaja,
et oleks üks lõpmata kodune paik,
üks lõpmata omane maja.
Muu pole nii tähtis, muu üldse ei loe,
meil üheskoos ikka on mõnus ja soe.


teisipäev, 23. aprill 2024

Valmistume volbriks! Nõialood

1. mai või 30. aprilli õhtul oli vanasti komme teha maituld. Volbriöö saabus tavaliselt praksuvate lõkete ümber lõbutsedes, sest arvati, et maitule tegemine tõrjub kõik halva eemale. Inimeste seas oli levinud ka jutt, et 1. mai ööl, volbriööl lendavad nõiad öistele pidustustele - sabatile. Mida nõiad sabatil teevad, sellest rahvasuu rääkida ei tea. Juhul, kui 1. mail sadas vihma, siis öeldi, et nüüd vanad nõiad vihtlevad. Kindel on see, et maikuuga saabub kevade lõplik võit külma aja üle ja seetõttu pidas vanarahvas 1.  maid ka sobilikiks kaunviljade külvamise ajaks. Teati, et volbripäevast peale hakkavad meie maile tagasi jõudma ka pääsukesed. Volbripäeva peetakse nõidade ja tarkade päevaks.

Tänapäeval ei ole volbriööd unustatud ja nii mõneski Eestimaa paigas tehakse maituld ning lustitakse kevade tuleku puhul.

Allikas: Maria Teiverlaur "Minu kodumaa"








Nõiapeol pole pidureid
teha võib kõiksugu 
vigureid:
taevast seal sajab
kollaseid tulpe,
maast tärkab lillakaid
supikulpe!

Koerad seal tantsivad, kärnad ees,
kassid ja hiired koos
kümblevad vees.
kaladel
kasvanud jalad on alla,
volbriööl
tõeline pidu
on valla!

/POSTIPÕNN/



neljapäev, 11. aprill 2024

Rahuloluküsitlus

 RAHULOLUKÜSITLUS

11.-24. aprillini küsime Eesti raamatukogudes, kuidas kasutajad raamatukogu teenusega rahul on. Palume hinnata oma viimast raamatukogu külastust ning soovi korral saab lühidalt lisada, mis meeldis ja mis võiks teisiti olla. Andmeid kasutame raamatukoguteenuse analüüsimisel ja arendamisel. Vastused edastame ka raamatukogudele, kelle teenuseid hindasite. Andmeid säilitatakse 1 aasta alates küsitluse lõpust.
Küsitlus on anonüümne. 
Kui olete nõus, et võtame vajadusel teiega tagasiside täpsustamiseks ühendust, lisage ka oma e-posti aadress. Soovi korral saab paluda oma e-posti aadressi kustutamist vastusest.
Küsitlust korraldab ja kogutud andmete eest vastutab: Eesti Rahvusraamatukogu Kultuuriministeeriumi tellimusel (www.rara.ee).
Lisainfo: statistikateenuse juht Riin Olonen, statistika@rara.ee

https://forms.office.com/e/jfB2MtrC0X

Unikaalne kingitus kõigile muusika- ja raamatusõpradele!

Täna, 11. aprillil külastas Aidu raamatukogu Yoko Alender, kes tõi kingituseks oma minikirjastusega koostatud ja kirjutatud raamatu "ALENDER" oma isa Urmas Alendri loomingust.


Yoko Alender
 


Rahva Raamatu raamatututvustus:

“Roki üks põhilisi väärtusi ongi, et ta väljendab end enda kaudu.”
UA eesti Raadios, 1986

Unikaalne kingitus kõigile muusika- ja raamatusõpradele!

“Hiljuti hääletasid eesti inimesed Urmas Alenderi oma läbi aegade lemmikuimaks meeslauljaks. Tema hääle kõla tunneme hästi.

Ent kuidas on tegelikult tema loominguga ja kes ta üldse inimesena oli? UA kirjutas 504 luuletust ja 303 laulu. Seda alates 15. eluaastast, vahel mitu tükki päevas, sest tal oli kiire. Eluaastaid sai lõpuks 40, täpselt nagu tema eeskujul John Lennonil. UA loominguks on enam kui laulud ja luuletused. On ka RUJA lugu, kohati tunnitäpsusega ülestähendatud Ruja story 1971-88, algusest lõpuni. Samuti UA fotoalbumid ja isiklikud kalendermärkmikud. Luuletused kaustades koondatud temaatiliste kavade kaupa, juures UA omakäelised illustratsioonid. Ühelt Eestimaa suvila pööningult ilmuvad välja UA diapositiivid, jällegi - pedantselt sorteeritud, kuupäevade ja asjaosaliste nimedega arhiveeritud. Kõik selleks, et see raamat saaks sünidida, on ette valmistatud. Ammu. Elu kui looming.

Mina olen neid asju ju näinud ammu, olen nendega koos kasvanud. Ometi tekkis alles siis, kui sain isast vanemaks see vajalik distants, mis lasi mul näha tervikut – elu kui looming. Nüüd saab sõna Urmas Alender.”

Yoko Alender, raamatu “Sõna saab Urmas Alender” koostaja

***
“Urmas Alender oli Eesti esimene ja eredaima leegiga põlenud rokkstaar. Tema elus ei olnud peaaegu miski kunagi pooltoonides. Ta oli äge mees. Oli sageli elupõletaja, kelle välise värvikuse taga valutas samas haavatud hing. Ta oli nii superman kui traagiline kangelane, kes sündis valesse aega. Teame peast paljusid ta laule, teame fakte ta elust, aga kas ka teda ennast kogu välise butafooria taga? Urmas Alender palub võimalust oma lugu lõpuks ise täielikult ära rääkida. Brutaalses aususes on lugeja ees ta päevaraamatud, kus iga elatud päev kellaajalise täpsusega kirjas. Kõik ta laulutekstid ja luuletused. Ning ta elutöö, ansambli Ruja päevik – legendiks saanud grupi esimesest päevast kuni tuhmi lõppvaatuseni Pamiiri eelmäestikus veoauto kastil. Lisaks kümned ja kümned seni koduarhiivides olnud fotod, mida keegi peale lähedaste ei ole seni näinud.

„Sõna saab Urmas Alender“ on suurelt elatud elu suur testament. Oma mastaapsuses väärikas monument Eesti rokkstaarile number 1.“

Neeme Raud, raamatu “Sõna saab Urmas Alender” koostaja

***
Raamatu pani kokku Yoko Alender Urmase koostatud laulikute, luulekaustade, Ruja päeviku ehk nn „Ruja story 1971–1988“ ja Ruja fotoalbumi põhjal. Lisaks on kasutatud arhiivimaterjale Eesti Ajaloomuuseumi, Teatri- ja muusikamuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio ning ERR-i arhiividest ja erakogudest.

Neeme Raud aitas raamatu jaoks koguda sõprade, kaasaegsete ja austajate meenutusi.

Loe katkendit raamatust Rahva Raamatu blogist!:

Lisandus kaks uut raamatut

KAS MINEVIKUSALADUSED…
… jäävad ette tulevikule, mida ta on alati igatsenud?

Uurija Wyatt Townsendi külgetõmme mõjub Rosa Galvezele sama võimsalt nagu kuu ookeani tõusudele ja mõõnadele. Minevikukogemused ei lase Rosal aga tunnete põhjal tegutseda. Kui Wyattist ja tema võluvast pojast saavad Põldmarjamaja uusimad üürnikud, hakkab Rosa otsusekindlus murenema. Tasapisi saab tema üksildasest elust päikeseline perekondlik seiklus, kuni tumedad saladused ähvardavad nagu suvine torm kõik hävitada.


Raamatus kasvab ja areneb Lasnamäe koos autoriga 1 990ndate algusest tänapäeva välja. Siit leiad sa kinnituse veendumusele, et Lasnamäe on tõepoolest üks jube kant, või hoopis imetled, kui palju võib siit leida ilu.
100 000 inimest on pressitud ühesugustesse paneelmajadesse. Võiks arvata, et see ümbrus nüristab mõistuse, neljast küljest kõrguvad üheksakorruselised hooned rusuvad hinge, magala tapab individuaalsuse. Siin joostakse elu eest hulkuvate koerte ja kaklushimuliste poiste eest, võtmed surutud peopessa, südamelöögid kõrvades kajamas. Öösiti kostavad siin karjed ja püssipaugud, kuskil ehitab Pae tänava pommimees järjekordset pommi.
Tõde on aga selles, et armastava kodu saab rajada ka üheksanda korruse pisikesse kahetoalisse korterisse. Üles võib kasvada ka katustel joostes, ehitusprahis mängides, põlevatel tühermaadel hängides.
Raamatu autor on elanud kolmel mandril ja seitsmes riigis. Kodutunne tekib tal siiski vaid ühes kohas – Lasnamäel.

neljapäev, 4. aprill 2024

Esimesed uued aprillikuus

 


Noorele ja meeletult armunud Merrinile oli kogu maailm valla. Ent just siis, kui ta uus elu oli algamas, niideti naine jalust. Alandusest lööduna põgeneb ta kodust, armastatud kalurikülast, et lakkuda haavu ning pageda teda taga rääkivate sõprade ja naabrite eest.

Mõni aasta hiljem on Merrin rajanud endale uue elu kaugel merest. Ta ei ole enam see impulsiivne tüdruk, kes omal ajal. Ent tragöödia sunnib teda naasma kodukülla, kust ta oli iga hinna eest püüdnud eemale hoida. 

Tagasi kodupaigas hakkab Merrin mõistma, millest ta on kõik need aastad ilma jäänud. Pisitasa meenub talle, kes ta varem oli, ning ta on sunnitud minevikku ümber hindama.
Keda süüdistada kõige eest, mis viltu läks? Ja kas tal õnnestub andestada, lasta vanadel haavadel paraneda ning lõpuks õnnelik olla?


Mida te oleksite nõus ohvriks tooma, et olla koos armastatud inimesega?

Suvi on kätte jõudnud ja aasta möödunud sellest ajast, mil Abigail ja Edward, kes teineteist varem ei tundnud, ostsid oksjonil Winfield Halli ja selle koos renoveerisid. Nüüd kolivad nende kaunisse paarisaja aasta vanusesse kodumajja ka kaks uut üürilist.

Töönarkomaan Harry Freeman on unustanud, mida aja maha võtmine tähendab, nii et kui ta kohtab tervendajat Aura Ardenit, kes õpetab ta mediteerima, on tulemus ootamatu. Mediteerimine annab talle hea enesetunde ning peagi avastab mees, et on Aurasse armumas. Aga Aura, kes armastab käia paljajalu ja kanda kristallidest helmeid, ei leia Harry vanamoeliste vanemate juures heakskiitu, ning Harry satub võimatusse olukorda, kus peab valima inimeste vahel, keda ta siin maailmas kõige rohkem armastab.

Armastust ei leia mitte üksi Harry ja Aura. Suvi on haaranud oma nõidusse ka Edwardi ja ta venna Oscari ning mõlemad jahivad Abit. Ent Abi pole rahul, et peab kahe väga erineva mehe vahel valima, ja kui Oscari käitumine läheb üle igasuguse piiri, taipab ta, et on otsuseid, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed.




„Lase lahti!“ hüüdsin nüüd juba tõesti. Mind ei huvitanud, kui keegi nägi, ma pidin ta käest pääsema. Kevin tundis ilmselgelt, kuidas ma ta vastas värisesin, aga teadsin, et see oli viimane, millest ta hoolis. „Mul on valus!“

„Peabki olema,“ sisistas Kevin nii, et ta sülg pritsis mu põske.

Raamatu „Jagatud saladused“ (2019) teine osa jätkub sealt, kus Hanna lugu pooleli jäi. Pärast ema saladuse ilmsikstulekut on Hanna elu veelgi rohkem pea peale pööratud. Kas isa versiooni kuulmine võiks viia suhete soojenemiseni? Ka Kevini käitumine on muutumas aina alatumaks ning see mõjutab Hanna tärkavat suhet Aleksiga. Kuidas sellest kaosest välja tulla?

esmaspäev, 1. aprill 2024

2. aprill - rahvusvaheline lasteraamatupäev


 Esmakordselt tähistas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (International Board on Books for Young People e IBBY) rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäevale. Eestis on lasteraamatupäeva tähistatud alates 1991. aastast. 

Head lugemist!