Maja renoveerimine – oma südame uuesti ülesehitamine
Kara Hart kannatas tohutu südamevalu käes, kui ta kaotas oma ema ja abikaasa, ning ta isa ootamatu surm võib olla löök, mis ta murrab – juhul kui ta ei pööra oma leina kindlaks eesmärgiks. Ta lõpetab isa viktoriaanliku häärberi renoveerimise talupoeglikus Virginias, kuid omaenda pöördega. Ta muudab selle vana maja loominguliseks pelgupaigaks kunstnikele ja kirjanikele.
Kara pole kunagi üksinda nii suurest projektist kinni haaranud ja ta ei ole valmis avama oma südant teistele, et abi saada. Kuid kohalikud avavad oma südame talle – kaasa arvatud kaks, kel on potentsiaali olla rohkemat kui sõbrad. Ta kinnitab endale, et ei vaja romantikat või tähelepanu kõrvalejuhtimist, aga võibolla on see just täpselt see, mida ta vajab. Kui Kara endine parim sõber taas tema ellu tuleb, võib see olla tähelepanu kõrvalejuhtimine, mis ta lõpuks hävitab – või terveks ravib.
Tragöödiad Kara elus on kahjustanud ta enesekindlust, ent ta rühib edasi, langetades lõpuks oma kaitsemüürid ja lubades teised vähehaaval oma ellu. Kas Metsalille maja elule tagasitoomine ja omaenda loomingulise vaimu vabastamine lubab ka temal avada oma südame lootusele ja õnnele – ja võibolla isegi armastusele?
Herson oli Ukraina ainus piirkondlik keskus, mille Venemaa vallutas. Üheksa kuud kestnud okupatsiooni ajal osutasid elanikud Vene vägedele pidevalt vastupanu. Venemaa tegevus tõi kaasa humanitaarkriisi, genotsiidi ja ökokatastroofi. Ukraina televisioon ja raadio lülitati välja, protestid keelati. Inimesed, kes keeldusid koostööst Venemaaga ega soovinud toetada rašismi, vahistati.
Viktoria ja Raul näitasid meile, et kultuur võib olla tõhus võitlusvahend. Need kirjad saavad osaks kollektiivsest mälust, seovad meid kindla aja ja kohaga ning ei lase meil minevikku unustada, aga aitavad tulevikku rajada.
„Taeva tütred” on kirjanik Piret Jaaksi (1980) romaan, mille käsikiri pälvis 2023. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kolmanda preemia.
Laia ajaloolise diapasooniga romaan viib meid I maailmasõja aegsesse Osmanite riiki ja põhineb baltisaksa päritolu Eesti misjonäri Anna Hedwig Bülli (1887–1981) elulool, kelle teod olid võrreldavad Ema Teresa omadega.
Noor misjonär saadetakse Marashi linna orbudekodusse, kus tema silme all hakkavad lahti rulluma traagilised sündmused, mida tunneme tänapäeval armeenlaste genotsiidina. Romaani keskseteks teemadeks on üksikisiku vastutus ja halastuse võimalikkus, mis kodust kaugele saadetud misjonäre sõja keerises painama hakkavad. Sammhaaval, sidudes kokku killukesi Eesti, Euroopa ja Lähis-Ida ajaloost, avaneb meie ees lugu inimlikust hingesuurusest.
