Aadress: Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: +372 5350 6125, e-post: Marje.Pagi@poltsamaark.ee
Avatud: ETN 10-18, KRLP suletud.
Raamatukogus on WIFI.




pilt

pilt

reede, 21. juuni 2019

Kaunist suve!

Täna käisid tädi Marinaga raamatukogus Aidu Lasteaed-Algkooli lasteaialapsed. Esmaspäevast siirdutakse suvevaheajale. Kokku saadakse taas 5. augustil. Kaunist suve jätku!

Suvevaheaeg




teisipäev, 11. juuni 2019

Imeline savi

Kuni 7. juulini saab meie raamatukogus tutvuda Vaike Ikmelti isikunäitusega "Imeline savi".

Vaike Ikmelt: "Mind hakkas huvitama keraamika. Tahtsin proovida, mida mina suudan savist välja voolida. Sügisel läksin keraamika kursustele, mida juhendas kunstnik ja õpetaja Piret Järv - väga särav ja loominguline inimene. Siin on väljas minu tööd. Saime tuttavaks savitoa köögipoolega, kus kõike tuli ette. Üllatusena avastasime,et pooltooted on ääretult õrnad, valesti hoitud ese ja ongi tükk küljest ära. Hästi tore oli esemete glasuurimine. Täispildi saime sellest alles siis, kui ese ahjust välja tuli, siis oli nii üllatumisi kui ka pettumusi. Iga voolitud esemega on siin omad emotsioonid ja oma lugu.
  Ausalt, väga tore kogemus! Kes vähegi tahab keraamikat proovida, siis mina küll soojalt soovitan!!

                                                                                                              Lugupidamisega
                                                                                                                                Vaike




















Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta

Laulupidu 
Jaak Kõlar

Täna on pidu suurem kui rahvas,
rahvas suurem kui meri,
meri suurem kui maailm,
maailm suurem kui kõiksus,
aga kõigist suurim on laul.

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti  kaht suurt juubelit - 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Peo nimi ja juhtmõte on "Minu arm".
Need Lydia Koidula sulest päritud sõnad puudutavad meid kõiki - igaühte isiklikult, natuke ühtmoodi ja samas ka pisut erinevalt. Need sõnad on hümn isamaa-armastusele, mis on rahvast rasketel aegadel ühendanud ja headel aegadel rõõmustanud.
Nii nagu meile on kallid meie emad ja isad, on meile kallid ka meie isamaa ja emakeel. Eesti laulupidu on sündinud armastusest meie maa ja keele vastu. Selle armastuse läbi sai maarahvast eesti rahvas ja rahvast Eesti riik. Pühitsedes laulupidu pühitseme me oma emakeelt ja isamaad, et võiksime neid pärandada lastele ja kesta igaviku tuultes igavesti.
XXVII laulu- ja XX tantsupidu "Minu arm" toimub Tallinna Lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019. aastal.

Allikashttps://2019.laulupidu.ee/uudiskirjad/1-uudiskiri/xxvii-laulu-ja-xx-tantsupidu-minu-arm/



Rahvarõivas oli meie esivanematele selleks väheseks varaks, mida võidi tõeliselt omaks pidada. Meie esiemad püüdsid valmistada võimalikult kauneid rõivaid, siin sai naine avaldada kogu oma iluarmastust. Rahvarõival polnud täita ainult praktiline ülesanne,. ta oli tihedalt seotud elu pühapäevapoolega; niisiis võime laulupidudel, täie õiguse ja uhkustundega kanda esivanemate riiete eeskujul valmistatud rõivaid.
Allikas: "1869-1969 juubelilaulupeo juht"

Siinkohal tänusõnad Vaikele, kelle kaudu jõudsid meie näitusele kaunid rahvarõivad.


esmaspäev, 10. juuni 2019

Meenutades laulutaati

Laulutaadina tuntud Gustav Ernesaks on Eesti muusikalukku jäädvustunud heliloojana, dirigendina ja pedagoogina. Ta juhatas väsimatult paljusid koore, rajas Eesti Rahvusmeeskoori ja oli selle kauaaegne dirigent ning töötas pikki aastaid pedagoogina erinevates koolides ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Samuti tegutses ta aktiivselt laulupidude korraldajana ja üldjuhina. Ernesaksast kujunes laulupidude sünonüüm, millena ta püsib tänaseni.

Allikas : Eesti Muusika Infokeskus


Gustav Ernesaks
eesti helilooja ja koorijuht
12.12.1908-24.01.1993





Gustav Ernesaks on loonud viisi lustakale värssloole-laulumängule "Rongisõit". Sõnad: Ellen Niit

Suveraamat


Uued


Raamatukogus vaba aega veetmas










pühapäev, 9. juuni 2019

Käes on jaanikuu

Helendav avarus ümber ja üle.
Kõrge taevas on taevalik; sinine.
Varjab sõnajalg jaanikuu lopsaka süle,
õit ja õnne jääb otsima inime.

                                       Virve Osila


Jõulud ja jaanipäev on eestlaste aastaringis kaks tähist, mis ühtviisi olulised ning oodatud. Suured pühad - ja seda need talve ja suve keskpunktid ju on - nõuavad pikka ootusaega, tasast jõudmist nendeni. "Aega arvati vanasti tähtpäevade järele. Aasta oli jagatud kaheks pooleks. Jaanipäevast jõuluni ja ja jälle jõulust jaanipäevani." (Tarvastu)
   Läheneva jaanipäeva märke tunneme eelkõige looduse kaudu, mis oma täisküpsuses suure suve algust kuulutamas. Kaunilt kõlav ütlemine - "jaanipäeval õitseb kõik, mille sünnitanud maa" - on kindlasti omal kohal, sest meie põhjamaine taimeriik on õitemeres, oma vägevuse tipul. "Jaaniööl tuleb iseäralik elu loodusesse. Puu kõneleb jaaniööl puuga, lilledki ajavad lilledega juttu ja rohi kuulutab sahisedes oma tähelepanemisi rohule. Kivid üksi seisavad tummalt ja kuulavad kadeda meelega pealt, kuidas terve loodus ennast "jututoaks" moondunud." Taimedes tundub olevat niipalju elujõudu, et inimenegi püüab sellest osa saada. On ootuspärane, et just sellel ajal korjatud taimedest kõige enam abi loodeti. "Jaaniööl tuli koguda ka kõiki arstitaimi, sest hiljem kaotavat taimed oma raviva toime. Samuti valmistati jaaniööl kasevihtasid ja nendega vihtlemine pidi ravima jooksva-ning muid liigese- ja lihastehaigusi ja valusid". Ei jäetud loomigi hooleta - "loomadele toodud enne jaanipäeva üheksa valla maa pealt lilli, siis olla sui piima ja või saak ees" (Rapla).
  Jaanipäevaks on hein niitjat ootamas ja kuigi heinategu üldjuhul alles pärast jaani õige hoo sisse saab, peab natuke jaaniheina jaanilaupäevaks niidetud olema. "Kui enne jaanipäeva heinu tehakse, siis võib neid igale loomale rohuks pruukida haiguste vasta ja ta aitab" (Helme). Jaanipäevast sai alguse lakasmagamine, mille mõnu veel tänagi oskame nautida. "Heinategu peab alustama enne jaani, see on õige peremees, kelle pere enne jaani - jaanilaupäeval saab juba lakas värske heinte peal magadfa" (Anna).

Allikas: "Väike jaanipäevaraamat"