Aadress: Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: +372 5350 6125, e-post: Marje.Pagi@poltsamaark.ee
Avatud: ETN 10-18, KRLP suletud.
Raamatukogus on WIFI.




pilt

pilt

neljapäev, 31. jaanuar 2019

Uued raamatud


Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2019. a. eesti keele aastaks.
Lugemislauale on jõudnud ka Karl Pajusalu "Eesti keele 100 aasat".
 
 

kolmapäev, 30. jaanuar 2019

Pingviinipere talverõõmud


5. veebruaril algab Hiina (idamaade) kalendri järgi KOLLASE MAA SEA AASTA

Näitus on pühendatud 5. veebruaril 2019 algavale Maa Sea aastale. Näituselt leiab lugemist, missugune aasta on meid ees ootamas. Kuidas sea-aastal oma kodu sättida, et õnn oleks õuel ja rikkus majas. Rikkaliku pildimaterjaliga kirjandust leiab siit nii kodusigade kui ka metssigade kohta. On toredaid hääleraamatuid, lugusid, jutte, luuletusi. Meisterdamise raamatud õpetavad, kuidas rõngassaba-kodulooma valmistada fliisist või käsitöövildist, voolida plastiliinist või voolimismassist, teha munakarpidest või värvilisi pabereid  ja kartongi kasutades.
 
Veebruaris algava sea aasta kohta sai lugeda, et üldiselt on tulemas harmooniline ja produktiivne aasta. Iga inimese ülesanne on analüüsida oma elu, teha kokkuvõtteid tehtud tööst ning saada lahti negatiivsusest.
 
                                              Head Sea aastat kõigile raamatusõpradele!
  



PÕRSAPÕLI
Hando Runnel
 
Mudamere ääres,
porikalda peal
oleks mõnus elu
tillukesel seal.
 
Keegi seal ei riidle,
kui su kärss on must,
keegi seal ei keela
väikest vallatust.
 
Hiired seal on hukas,
rotid seal on raisus,
roosa põrsas magab
kanapoja kaisus.
 

 
 


 
 
 
"Tervise ja pikaealisuse saladused"

See raamat on pühendatud Hiina ja Tiibeti meditsiinitraditsioonidest lähtuvatele nõuannetele tervislike eluviiside järgimiseks. Idamaade meditsiini tugevus seisneb eelkõige haiguste profülaktikas. Vanades traktaatides osutatakse sellele, et meditsiini eesmärk pole mitte tekkinud häirete kõrvaldamine, vaid korra ja järjepidevuse säilitamine. Kui inimene on juba haigestunud, on haigustega võitlemine sama rumal kui janu korral allika otsimine.
365 iidset nõuannet toitumise, hingamise, jooga, enesemassaaži, raviretseptide ja paljude muude küsimuste kohta aitavad terviseprobleeme ennetada ja elukvaliteeti tõsta ka tänapäeval.
 

esmaspäev, 28. jaanuar 2019

Epp Mari Kokamägi 60

Täna tähistab oma 60. sünnipäeva kunstnik ja galerist Epp Maria Kokamägi.
                                                                   
                                                                      Palju õnne!
 
28. jaanuar 1959

 
 
 
                                             
Postkaarte Epp Maria Kokamägi kogust:

 
 

 
 
 
 
 
Loe:  Õhtuleht, 28. jaanuar 2019, esileht ja lk. 10-11. "Epp Maria Kokamägi: "Enam ma ei torma kogu aeg edasi, vaid vaatan ka natuke tagasi." 
 

Toiduklubi


18. jaanuaril saime kokku käesoleva aasta esimeses toiduklubis.  Kuna 17. jaanuar on eestlaste rahvakalendris tõnisepäev, siis kuulasid kohaletulnud väikest ülevaadet tähtpäevast.

Tõnisepäev (tõniksepäe, tennüs-, tinnuspää) kannab rahva hulgas ka taliharjapäeva nimetust, harva tuleb ette kesktalvepäeva termin. Wiedemanni andmeil nimetatakse tõnisepäeva jõuluemapäevaks.
 Eestlaste rahvakalendris on tõnisepäev üks peamisi talve keskpaiga tähistajaid ja talve poolitajaid. Kuna tõnisepäevast arvati pool talve mööda olevat, tuletas see meelde talviste toiduvarade kulutamist. Igatahes manitses see omamoodi kokkuhoiule, sest niihästi inimese-kui ka loomatoidu puudus oli kevadtalvel liialt sagedane. Poole talve möödumist illustreerib vanasõna talveuneliste kohta: tõnisepäeval pöörab karu teise külje ja hakkab käppa imema.
Tõnisepäeval täheldatakse ka kevade algete ilmumist: päev läheb kukesammu võrra pikemaks, päike hakkab riiet pleegitama.
Tõnisepäeva ilma järgi, nagu südatalve ilmastiku järgi üldse, arvatakse kujunevat suve ilm ja viljakasv. Paistab tõnisepäeval päike, ennustab see häid suveilmu ja head viljakasvu (teraseid rukkeid), haljast heina. Ka vähene päikesepaiste (traditsiooniline ütlemine: kui niigi palju päikest paistab, et mees hobuse selga saab hüpata) mõjub positiivselt. Inimestele ja loomadele pidi tõnisepäeva, üldse südatalve päikesepaiste tervist tooma. Paistab tõnisepäeval päike, on mehed terved.
Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "Ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima.

Lahendasime ka viktoriini 2019. aastal toimuvate sündmuste kohta. Vastata tuli kümnele küsimusele. Vastusevariante oli kolm ja nende seast tuli õige välja noppida.



porgandikook
 (Väga maitsev. Maiel paluti teinegi kord sama kooki küpsetada)

Fazeri must näkileib päevalilleseemnetega,
 mis rahvale väga meeldis
 
 
Mõned näited veel toidulaualt:
 
Salat (koostisained): hiina kapsas (kui päris kapsaga teha, tuleks lasta seista 12 tundi), paprika, sibul, õun, varsseller, sidruni mahl, sool, suhkur, õli.
 
Salat: hiina kapsas, lumekrabi pulgad, kodujuust, värske kurk, tomat, till, sool, pipar, vegan majonees.
 
Salat: uba, paprika, tomat, sibul, till, varsseller, majonees, hapukoor, veidi soola. Peale sinihallitusjuust.

Porgandikook: 4 muna kloppida lahti, toiduõli, riivitud toores porgand, kuivatatud datlid ja ploomid, täistera nisujahu, sool, suhkur, küpsetuspulber.

Lehttaignast pulgad: määrida pealt munaga, peale riivitud juust.

2019. aasta tegijad looduses

Näitus tutvustab 2019. aasta tegijad looduses.
Tänavuse aasta lind on öösorr. Järjekorras juba kahekümne viies aasta lind on varjatud eluviisiga, tegutseb peamiselt pimedas ja jääb sageli  salapäraseks. Aasta looma tiitlit kannab kobras ehk piiber. Oma kodu rajab ta jõe või järve kaldale, kus kasvab pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid ning kus on külluses rohttaimestikku , mis on kopra põhitoit.
Aasta seen on soomustindik, mis kasvab tihti teeservas või keset muru.
Aasta puud valitakse aastast 1996. Tänavu on selleks põõsaste hulka kuuluv kibuvits.
Aasta orhideeks valis Eesti orhideekaitse klubi lehitu pisikäpa, mis on üks haruldasemaid Eestis.
Aasta samblaks valisid samblasõbrad  Wulfi turbasambla. See on üks neljast Eestis kaitse all olevast turbasamblaliigist. 2019. aasta mullaks kuulutati märg ja õrn madalsoomuld.
Aasta liblikat on  Eesti lepidopteroloogide selts valinud  2014. aastast. Tänavu  on selleks kuslapuu-sõrmiktiib. Sõrmiktiiblasi on üsna raske tabada. Nad lendavad päeval või hämaras, kinnipüütuna paneb ta tiivad kokku ja meenutab siis tavalist koiliblikat.

Allikas(kasutatud materjal): Eesti Loodus, jaanuar 2019 ja Tartu Postimees, 10. jaanuar 2019.



Raamatust: Veedla, Peep "Pöialpoiss- made in Luxembourg"

soomustindik
 
 

 
Raamatust: Laidla, Siiri "Rõõmusõõm" - Kibuvits

 
  Eesti Loodus,  jaanuar 1/2019
 

                                                          Eesti Loodus, jaanuar 1/2019


                                                            Eesti Loodus, jaanuar 1/2019
 

pühapäev, 13. jaanuar 2019

Eesti kirjandusklassik Juhan Jaik 120

 
Juhan Jaik (13. jaanuar 1899 Sänna mõis - 10. detsember 1948 Stocholm) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta on kirjutanud luuletusi, novelle, jutte ja noorsooraamatuid. Tema loomingu paremik on rahvapärimuslikud ja koduainelised "Võrumaa jutud" (1924-1933).
 

Loe lisaks: https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Jaik


reede, 11. jaanuar 2019

Eestimaa talv

 
 
Lumevaikus
Kalju Kangur
 
Tali on tulnud õue.
Katusest saati hanged.
Astud pakase põue,
lumevaikusse langed.
 
Lumevaikusse vajud.
Läbi peatuva aja
eneses üksnes tajud
helveste tumma kaja.
 
Karges vaikuses sumad,
millel ei ole ääri,
silmis valgusekumad,
mida miski ei määri.