pilt
reede, 31. jaanuar 2020
Lõbus matemaatika
"Arvuta ja värvi" Autor: Rita Ojaste
Internetilehekülgi sirvides ja lastega koos värvimiseks pilte otsides, tuli välja, et Rita Ojastelt on ilmunud vahva matemaatiliste tehetega värviraamat lastele. Mõeldud on see just I kooliastme õpilastele. Raamatust leiad tehteid nii liitmise, lahutamise, korrutamise kui ka jagamisega. Kui pilt on valmis saanud, saad kontroll-lehelt vaadata, kas oled kõik õigesti värvinud.
Tüdrukud kasutasid värvimiseks akrüülvärve.
Internetilehekülgi sirvides ja lastega koos värvimiseks pilte otsides, tuli välja, et Rita Ojastelt on ilmunud vahva matemaatiliste tehetega värviraamat lastele. Mõeldud on see just I kooliastme õpilastele. Raamatust leiad tehteid nii liitmise, lahutamise, korrutamise kui ka jagamisega. Kui pilt on valmis saanud, saad kontroll-lehelt vaadata, kas oled kõik õigesti värvinud.
Tüdrukud kasutasid värvimiseks akrüülvärve.
algus tehtud...
...ja ongi valmis
kolmapäev, 29. jaanuar 2020
Toiduklubi
20. jaanuaril saime kokku aasta esimeses toiduklubis. Meie seekordne külaline oli Sirje Teras, kes tutvustas Tupperware tooteid. Külakostiks oli ta kaasa võtnud maitsva heeringa-punapeedi sõõri, mis oli valmistatud päevalille ehk tarretisevormiga. Soovijad said tooteid ka tellida.
Veel lahendasime eesti ajaloo viktoriini "1920: juhtumised sajandi tagant". Küsimusi oli 15, vastusevariante kolm. Iga õige vastaja sai kommi. Kuna käesolev aasta on eesti rahvajutuaasta, siis kuulasime ära ka ühe muinasjutu, raamatust "Metsavaimu heategu". Raamatu on koostanud folklorist Risto Järv, kes on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale mõistetavas keeles ümber jutustanud. Lugu, mida meie kuulasime, kandis pealkirja "Karu reel". Loo on jutustanud Kadri Õunapuu, kirja pannud Anti Õunapuu 1937. aastal Vändra kihelkonnas.
Veel lahendasime eesti ajaloo viktoriini "1920: juhtumised sajandi tagant". Küsimusi oli 15, vastusevariante kolm. Iga õige vastaja sai kommi. Kuna käesolev aasta on eesti rahvajutuaasta, siis kuulasime ära ka ühe muinasjutu, raamatust "Metsavaimu heategu". Raamatu on koostanud folklorist Risto Järv, kes on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale mõistetavas keeles ümber jutustanud. Lugu, mida meie kuulasime, kandis pealkirja "Karu reel". Loo on jutustanud Kadri Õunapuu, kirja pannud Anti Õunapuu 1937. aastal Vändra kihelkonnas.
Sirje Teras
Päevalill ehk tarretisevorm
Sirje heeringa- punapeedi sõõri lahti lõikamas
Ultra Pro 3,5 l pott, kingituseks kaasas retseptiraamat.
Talub temperatuuri +250 kraadi kuni -25 kraadi.
teisipäev, 28. jaanuar 2020
XV Nukitsa konkurss
Võistlusel konkureerib 100 algupärast eestikeelset laste- ja noorteraamatut, mis on Eestis esmakordselt ilmunud 2018. ja 2019. aastal ning on konkursil hääletajatele eakohased.
Hääletada võivad lapsed vanuses 6-13 eluaastat, andes ühe hääle kirjanikule enim meeldinud raamatuteksti ja teise hääle kunstnikule enim meeldinud illustratsioonide eest.
või elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee.
Konkursi võitjad tehakse teatavaks pidulikul lõppüritusel rahvusvahelise lasteraamatupäeva, 2. aprilli paiku. Traditsiooni kohaselt kutsututakse konkursi lõpetamisele 70 (aastatel 1992-2006 – 101) hääletuses osalenud last, kes valitakse välja loosi teel. Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja -kunstnik – saavad auhinnaks pronksist Nukitsa kuju, tänu Kultuurkapitalile kuulub kolmele edukamale kirjanikule ja kunstnikule ka rahaline preemia.
Nukitsa konkursi peaauhinna – Nukitsa pronkskuju – on võitnud kirjanikud Andrus Kivirähk (kolmel korral), Ilmar Tomusk (kolmel korral), Henno Käo (kahel korral), Voldemar Miller, Edgar Valter, Ene-Maris Tali, Ira Lember, Janno Põldma, Kristiina Kass ning kunstnikud Heiki Ernits (kuuel korral), Edgar Valter (kahel korral), Piret Niinepuu, Ulvi Kuusk, Tarmo Tali, Karel Korp, Anni Mäger ja Hillar Mets.
Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht
Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht
Fred Jüssi 85
29. jaanuaril tähistab oma 85. sünnipäeva eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija Fred Jüssi.
Fred Jüssi elulugu. Kes on Fred Jüssi?
Fred Jüssi sündis 29. jaanuaril 1935. aastal Väikeste Antillide saarestiku Aruba saarel. Eksootilisele Arubale sattusid Jüssi vanemad seetõttu, et seiklushimuline pereisa asus tööle ühes Venezuela naftautmistehases. Varem oli Jüssi rahutu isa käinud Alaskal kullaõnne otsimas, lõiganud puid Soomemaal ja ehitanud Pärsias. Kuumast Venezuela ranniku lähedal olevast saarest on Jüssi mälestused napid. Juba kolmeaastasena lahkus ta sealt perega Eestisse ja asus elama Tallinna. Oma sünnikodus Jüssi hiljem käinud ei ole. Kord küll uuris lennukipiletite hindasid, kuid need olid liiga kõrged. "Pole ka väga tõmmanud. Tean, et see on täna hoopis teistsugune koht, kui ta kunagi oli.," lisab Jüssi.
Fred Jüssi lõpetas 1958.aastal Tartu Ülikooli bioloog-zooloogina. Ülikoolist suunati Jüssi Hiiumaale Emmastesse, kus ta aastatel 1958-1960 õpetas koolilastele bioloogiat, geograafiat ja keemiat. Hiljem ka joonestamist ja kehalist kasvatust. Hiiumaalt suundus Jüssi tagasi Tallinna.
Loe edasi : Fred Jüssi erinevad vaatenurgad loodusele
http://fredjyssi.weebly.com/elulugu.html
"Looduse inimesteni tooja"
"Vaikuse maastikud. Fred Jüssi mõtteid" /Koostaja Sirje Endre. Fotod Fred Jüssi/
Kodumaa
Eesti on nagu kannel eestlaste käes. Olen aastakümneid sõrmitsenud ta keeli ja püüdnud kuulata ta helisid. Olen oma kodumaad väga usaldanud ja mul pole temas kunagi tulnud pettuda. Ta on mind kandnud selle sõna otseses ja kaudses tähenduses ja väga hoidnud.
Aeg, vähemasti sestsaadik, kui tema üle arvestust hakati pidama, on midagi salapärast. Ta annab arutust ja parandab haavu, viib ja toob. Ajal on hammas, mis pureb, ja vaim, mis möödapääsmatult lasub inimeste kohal ja endast erinevatel viisidel märku annab. Aeg on meister Looja teenistuses ja mitte keegi ei suuda korda saata seda, mida tema teeb oma abilisteväega.
Ajamustrid, 2003
Ikka tuleb võtta aega, et taevasse vaadata. Taeval on väge ja võimu, sest muidu poleks ju Põrgupõhja Jürka ütelnud: "Taevas tahtis."
Maailma mõte. 2005
Fred Jüssi elulugu. Kes on Fred Jüssi?
Fred Jüssi sündis 29. jaanuaril 1935. aastal Väikeste Antillide saarestiku Aruba saarel. Eksootilisele Arubale sattusid Jüssi vanemad seetõttu, et seiklushimuline pereisa asus tööle ühes Venezuela naftautmistehases. Varem oli Jüssi rahutu isa käinud Alaskal kullaõnne otsimas, lõiganud puid Soomemaal ja ehitanud Pärsias. Kuumast Venezuela ranniku lähedal olevast saarest on Jüssi mälestused napid. Juba kolmeaastasena lahkus ta sealt perega Eestisse ja asus elama Tallinna. Oma sünnikodus Jüssi hiljem käinud ei ole. Kord küll uuris lennukipiletite hindasid, kuid need olid liiga kõrged. "Pole ka väga tõmmanud. Tean, et see on täna hoopis teistsugune koht, kui ta kunagi oli.," lisab Jüssi.
Fred Jüssi lõpetas 1958.aastal Tartu Ülikooli bioloog-zooloogina. Ülikoolist suunati Jüssi Hiiumaale Emmastesse, kus ta aastatel 1958-1960 õpetas koolilastele bioloogiat, geograafiat ja keemiat. Hiljem ka joonestamist ja kehalist kasvatust. Hiiumaalt suundus Jüssi tagasi Tallinna.
Loe edasi : Fred Jüssi erinevad vaatenurgad loodusele
http://fredjyssi.weebly.com/elulugu.html
Tule tutvu meie raamatukogus näitusele välja pandud loodusesõbra Fred Jüssi elu ja loomingut tutvustava kirjandusega.
"Vaikuse maastikud. Fred Jüssi mõtteid" /Koostaja Sirje Endre. Fotod Fred Jüssi/
Kodumaa
Eesti on nagu kannel eestlaste käes. Olen aastakümneid sõrmitsenud ta keeli ja püüdnud kuulata ta helisid. Olen oma kodumaad väga usaldanud ja mul pole temas kunagi tulnud pettuda. Ta on mind kandnud selle sõna otseses ja kaudses tähenduses ja väga hoidnud.
Aeg, vähemasti sestsaadik, kui tema üle arvestust hakati pidama, on midagi salapärast. Ta annab arutust ja parandab haavu, viib ja toob. Ajal on hammas, mis pureb, ja vaim, mis möödapääsmatult lasub inimeste kohal ja endast erinevatel viisidel märku annab. Aeg on meister Looja teenistuses ja mitte keegi ei suuda korda saata seda, mida tema teeb oma abilisteväega.
Ajamustrid, 2003
Ikka tuleb võtta aega, et taevasse vaadata. Taeval on väge ja võimu, sest muidu poleks ju Põrgupõhja Jürka ütelnud: "Taevas tahtis."
Maailma mõte. 2005
esmaspäev, 27. jaanuar 2020
Täheke 60
Valik eelnevate aastate Tähekesi
Ajakiri Täheke on ilmunud järjepidevalt 1960. aastast alates. Seega on tegu vanima järjepidevalt ilmuva lasteajakirjaga Eestis. Esimene Täheke ilmus jaanuaris 1960 ELKNÜ Keskkomitee ja ENSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu häälekandjana.
Ajakirja esimene peatoimetaja oli Holger Pukk, kunstiline toimetaja oli Ene Pikk. Esimest numbrit trükiti 40 000 eksemplari.
Ajakirja esikaane autoriks oli Asta Vender.
Täheke sündis vanema venna - ajakirja Pioneer tiiva all. Kuni aastani 1977, tegi mõlemat ajakirja üks ja sama toimetus. Uus ajakiri sai lugejate hulgas kiiresti populaarseks ning kõige suuremad tiraaži numbrid on 1980. aastate lõpus ulatunud 80 000 eksemplarini.
Aja jooksul on Tähekeses astunud üles peaaegu kõik eesti lastekirjanikud ja illustraatorid. Omamoodi traditsiooniks kujunes, et enne uue raamatu ilmumist avaldati katkendid Tähekeses.
Nii nägid just Tähekeses ilmavalgust Pille-Riin, Sipsik, Topi, Klaabu, onu Ööbik, Londiste, Kunksmoor, Naksitrallid ja veel paljud muud eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvad tegelased. Samuti avaldas Täheke esimest korda paljud luuletused, mis kuuluvad tänaseks meie lastekirjanduse kullafondi.
Väga populaarsed olid algusest peale Tähekese meisterdamise leheküljed ning muidugi rubriik "Teeme lahti postipauna", kus avaldati laste joonistusi, jutte ja luuletusi.
Näiteks olid Tähekese noorteks autoriteks kuuekümnendatel aastatel Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Rein Raud, Meelis Milder ja Signe Kivi, seitsmekümnendatel aastatel Kati Murutar, Marika Korolev, Kärt Tomingas, Piret Raud ja Helar Osila, kaheksakümnendatel aastatel aga Kirke Kangro, Sven Mikser ja Jaak Mae.
Eesti Vabariigi ajal on Täheke säilitanud küll oma erilise formaadi ja traditsioonilised rubriigid, kuid üritab ajaga kaasas käia. Ajakiri kuulub sihtasutusele Kultuurileht koos Loomingu, Vikerkaare, Sirbi, Teater.Muusika.Kino ja teiste eesti kultuurile oluliste üllitistega, olles selles grupis kõige suurema tiraažiga (6600) väljaanne.
Ajakirja peatoimetaja on Ilona Martson ja kunstiline toimetaja Priit Rea ning see on jätkuvalt suunatud 5-10 aasta vanusele eesti lapsele.
Tänaseks on ilmunud eestikeelsete Tähekeste numbreid 698 (kalendreid ja erinumbreid arvestamata.
Ajakirja esimene peatoimetaja oli Holger Pukk, kunstiline toimetaja oli Ene Pikk. Esimest numbrit trükiti 40 000 eksemplari.
Ajakirja esikaane autoriks oli Asta Vender.
Täheke sündis vanema venna - ajakirja Pioneer tiiva all. Kuni aastani 1977, tegi mõlemat ajakirja üks ja sama toimetus. Uus ajakiri sai lugejate hulgas kiiresti populaarseks ning kõige suuremad tiraaži numbrid on 1980. aastate lõpus ulatunud 80 000 eksemplarini.
Aja jooksul on Tähekeses astunud üles peaaegu kõik eesti lastekirjanikud ja illustraatorid. Omamoodi traditsiooniks kujunes, et enne uue raamatu ilmumist avaldati katkendid Tähekeses.
Nii nägid just Tähekeses ilmavalgust Pille-Riin, Sipsik, Topi, Klaabu, onu Ööbik, Londiste, Kunksmoor, Naksitrallid ja veel paljud muud eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvad tegelased. Samuti avaldas Täheke esimest korda paljud luuletused, mis kuuluvad tänaseks meie lastekirjanduse kullafondi.
Väga populaarsed olid algusest peale Tähekese meisterdamise leheküljed ning muidugi rubriik "Teeme lahti postipauna", kus avaldati laste joonistusi, jutte ja luuletusi.
Näiteks olid Tähekese noorteks autoriteks kuuekümnendatel aastatel Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Rein Raud, Meelis Milder ja Signe Kivi, seitsmekümnendatel aastatel Kati Murutar, Marika Korolev, Kärt Tomingas, Piret Raud ja Helar Osila, kaheksakümnendatel aastatel aga Kirke Kangro, Sven Mikser ja Jaak Mae.
Eesti Vabariigi ajal on Täheke säilitanud küll oma erilise formaadi ja traditsioonilised rubriigid, kuid üritab ajaga kaasas käia. Ajakiri kuulub sihtasutusele Kultuurileht koos Loomingu, Vikerkaare, Sirbi, Teater.Muusika.Kino ja teiste eesti kultuurile oluliste üllitistega, olles selles grupis kõige suurema tiraažiga (6600) väljaanne.
Ajakirja peatoimetaja on Ilona Martson ja kunstiline toimetaja Priit Rea ning see on jätkuvalt suunatud 5-10 aasta vanusele eesti lapsele.
Ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson
Tänaseks on ilmunud eestikeelsete Tähekeste numbreid 698 (kalendreid ja erinumbreid arvestamata.
Hea Tähekese sõber, Tähekese 60. juubelinumber ootab sind raamatukogus.
Muidugi saad lugeda ka varem ilmunud Tähekesi
Muinasjutu imemaal imeasju näha saab
Eesti rahvajutu aasta 2020
Mis on muinasjutt
Heljo Mänd
Muinasjutt, muistne jutt,
segamini naer ja nutt.
Sinirindne sinilind
siristades kutsub sind.
Muinasjutul omad tavad:
reinuvader ikka kaval,
aga hunt on, vastupidi,
kohtlane mis kohtlane.
Vanatühja teenijateks
Puulane ja Tohtlane.
Seene all on Seene-Mikk,
habe seitse sülda pikk.
Kuldne vill on väiksel voonal,
juttu ajab takukoonal.
"Suri-muri", lausub nõid
nõiasõnu nohinal,
puhub sajapäine lohe
tulekeeli kohinal.
Olgu püsti mägi ees,
mäele rühib vägimees.
Muinasjutul oma seadus:
kurjusest saab jagu headus.
Olgu kolli küüsis kole,
jutu lõpp on õnnelik.
Mudilaste jaoks ei ole
ükski muinaslugu pikk.
Muinasjutu imemaal
imeasju näha saab.
Muinasjutt, muistne jutt,
segamini naer ja nutt.
Sinirindne sinilind
siristades kutsub sind,
tsiri-tsiri-tsiri, tsiri-tsirr.
neljapäev, 2. jaanuar 2020
Head uut aastat!
Jutuvestja Piret Pääri eestvedamisel pea 30 aastat tegutsenud rahvakultuurikeskuse jutukool on kuulutanud 2020 aasta eesti rahvajutu aastaks. Eesmärgiks on tutvustada kogu aasta jooksul eesti rahvajutte ja allikaid, kust neid leida. Teema-aasta avatakse 11. ja 12. jaanuaril seminariga, kus jagatakse kogemusi, arutatakse ja nuputatakse, mida koos ette võtta, et me tunneksime paremini oma rahvajutte.
Allikas:
https://www.rahvakultuur.ee/Teema-aasta_2020_3648
Tellimine:
Postitused (Atom)