Olivia Saar
Viisikera
Kõrgel-kõrgel kevadtaevas
keegi laulu trillerdab,
sellest laulust lõbus päike
sätendab ja sillerdab.
Kuulatan neid kevadhääli,
seistes künkanõlva peal,
taevasinas imeväike
lõoke aina laulab seal.
Tal vist nokas viisikera,
kus need laulud veerevad,
laulust kingul kaseladvad
kiiguvad ja keerlevad.
Lõoke kõrgelt kevadtaevast
tuhat viisi pillab veel.
Leidsin laulu, peitsin pihku -
kevad nüüd mu koduteel.
