Kodumaale
Leili Andre
Ajad kaovad kiirelt, lennujalu.
Aegadel on õlul tuuletiib.
Aga tõde - see on kasesalu,
kodumuld, paekivi, pehme liiv.
Need su hinges jäävad ikka samaks,
kui ka tormikeeris pühiks muu.
Nende kõrval kasvad, muutud vanaks,
nende rüpes süda püsib truu.
See on valuvirge, palju kandnud -
rohkem vist ei enam kanda saa -,
igipõlist jõudu meile andnud,
palju valu näinud kodumaa.
Elab sinu taevas - sinihelge,
elab muld - nii rikas, - muremust,
elab südametes õnnehelge
igavene koduarmastus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar