Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg"

Kes küll poleks kuulnud lugusid hiiglaslikust vägimehest Kalevipojast - tema ületamatust jõust ja vaprusest, tema ainulaadsetest töödest ja kangelastegudest. Sellest, kuidas Kalevipoeg kadunud ema otsides üle mere ujus või tohutu lauakoormaga jalgsi läbi Peipsi sammus...Kuidas ta sortsilastega võitles ja siilile kasuka kinkis...Kuidas ta läks julgele laevateekonnale kavatsusega üles leida maailma otsa...Kuidas ta tungis põrgusse ja pani ahelatesse Sarviku enese...

"Kalevipoeg" ei ole harilik raamat, ta pole ka ainult ühe inimese väljamõeldis: eepose loomisest on osa võtnud rahva paljud sugupõlved. Lood hiiglasest Kalevipojast on elanud rahvasuus ammu-ammu, nende tekkimine ulatub tagasi kaugesse muinasaega - tuhat aastat või rohkemgi. Neid lugusid andsid vanad edasi noortele, need ei hääbunud ka pikkade ja raskete sajandite jooksul, mil eestlased olid võõraste allutajate orjaikkes. Nagu rahva lood ja laulud üldse, nii ka pärimused Kalevipojast aitasid inimestes alal hoida usku oma jõusse ja paremasse tulevikku.

Aga ükskord algab aega,

kus kõik piirud kahel otsal

lausa löövad lõkendama;

lausa tuleleeki lõikab

käe kaljukammitsasta -

küll siis Kalev jõuab koju

oma lastel´ õnne tooma,

Eesti põlve uueks looma.

Allikas: "Kalevipoeg",  Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud E. Raud

Uus näitus tutvustab eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" erinevaid väljaandeid ja teemaga seotud kirjandust.

"Laena mulle kannelt, Vanemuine!" / Fr. R. Kreutzwald