Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg"

Kes küll poleks kuulnud lugusid hiiglaslikust vägimehest Kalevipojast - tema ületamatust jõust ja vaprusest, tema ainulaadsetest töödest ja kangelastegudest. Sellest, kuidas Kalevipoeg kadunud ema otsides üle mere ujus või tohutu lauakoormaga jalgsi läbi Peipsi sammus...Kuidas ta sortsilastega võitles ja siilile kasuka kinkis...Kuidas ta läks julgele laevateekonnale kavatsusega üles leida maailma otsa...Kuidas ta tungis põrgusse ja pani ahelatesse Sarviku enese...

"Kalevipoeg" ei ole harilik raamat, ta pole ka ainult ühe inimese väljamõeldis: eepose loomisest on osa võtnud rahva paljud sugupõlved. Lood hiiglasest Kalevipojast on elanud rahvasuus ammu-ammu, nende tekkimine ulatub tagasi kaugesse muinasaega - tuhat aastat või rohkemgi. Neid lugusid andsid vanad edasi noortele, need ei hääbunud ka pikkade ja raskete sajandite jooksul, mil eestlased olid võõraste allutajate orjaikkes. Nagu rahva lood ja laulud üldse, nii ka pärimused Kalevipojast aitasid inimestes alal hoida usku oma jõusse ja paremasse tulevikku.

Aga ükskord algab aega,

kus kõik piirud kahel otsal

lausa löövad lõkendama;

lausa tuleleeki lõikab

käe kaljukammitsasta -

küll siis Kalev jõuab koju

oma lastel´ õnne tooma,

Eesti põlve uueks looma.

Allikas: "Kalevipoeg",  Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud E. Raud

Uus näitus tutvustab eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" erinevaid väljaandeid ja teemaga seotud kirjandust.

"Laena mulle kannelt, Vanemuine!" / Fr. R. Kreutzwald

Vitspunutised

Vitstest punumine on meie esivanemate poolt põlvest põlve edasi kantud tarbekunstiala. Vastavalt looduslike punumismaterjalide leidumisele on iidne korvipunumiskunst levinud meie planeedi kõigis piirkondades. Kuigi Eestimaa küllaltki karmides tingimustes on materjali valik väga piiratud (pajuvitsad, puujuured ja -laastud) on korvimeistrid pununud imetoredaid kunstipäraseid esemeid.
 Punutistega saad lähemalt tutvuda  2. novembrist kuni 2. detsembrini.

Külas pärimuskultuuri edendajad

Täna lõppevad 20.-30. oktoober kestnud üleriigilised raamatukogupäevad.
Aidu Lasteaed-Algkoolis käisid külas jutuvestja Piret Päär ja erinevaid eesti rahvapille tutvustanud Triinu Taul.
Pireti jutustatud lugude vahele mängis Triinu pille ja laulis. Kuulatud lugudes oli sees ka väike tarkusetera. (Tark on see, kes enne mõtleb, kui ütleb).
Koos mängiti vahvat näpumängu.
Tore kohtumine möödus linnulennul. Kandlelugude saatel korjati ühiselt kokku toolid ja edasi siirdusidki külalised Pisisaare Algkooli lastega kohtuma.

Piret Päär ja Triinu Taul

löökpill "lendav taldrik"

Triinu parmupilli mängimas

karbipill ehk kalimba

vilepill

torupill

Piret näpumängu õpetamas

Triinu kannelt mängimas

Ettelugemispäev

22.oktoobril käisid  raamatukogus Aidu lasteaed-algkooli lasteaialapsed koos õpetaja Kerttuga. Kuna käes on raamatukogupäevad, tuldi ettelugemispäeva tähistama. Kõigepealt tuli lastel ära kuulata luuletus ja arvata, kellest värsiread pajatavad.

Ma ei ole koer,

vaid hallivatimees

ja varjan ennast

metsa sees.

Kriimsilm, susi

mul nimeks veel

kui minust räägib

kuri keel.

Mu hing ja veri 

lausa keeb,

kui luuran kitse

oma teel.

Võsas rahulik

vaid meel,

seal peiduurgas

küti eest.

Loomulikult tuli õige vastus kooris, et tegu on hundiga. Kuna hunt valiti käesoleval aastal Eesti rahvusloomaks, siis viiski meie tänase tunni teema huntide maailma. Aga enne veel tuletasime meelde meie teised rahvussümbolid. Rukkilill seostub eestlastel leivaviljaga, suitsupääsuke on taluõue lind, paekivi on tähtis ehitusmaterjal ja räim on sajandeid olnud eestlaste leivakõrvane.

Seejärel tutvusime raamatutega, kus tegelaseks teiste kõrval ka hunt. Ettelugemispäeval ei jäänud muidugi kuulamata ka jutt. Selleks oli Melinda Julietta kirja pandud loomalugu "Me oleme hundid". Selles köitvas loos õpivad kaks hundikutsikat oma onu eestvedamisel tundma huntide maailma. Onu õpetab neile õigeks hundiks olemist ja kutsikate ema on väga uhke. Kutsikad õpivad olema vaatlejad ja kuulajad ja rändurid ja jahimehed. Kõige tähtsam, mis nad õpivad, on kuulumine karja - oma perekonda.
                Aega jäi tutvuda veel teiste raamatutega, mänguasjadega, maiustada kommidega ja kui meelepärased raamatud välja valitud, sai iga laps oma raamatu ise läbi piiksutada.
                                             
                                                    Uute kohtumisteni raamatukogus!

KINO MAALE

2017. aasta aprillis asutatud Filmifestival KINO MAALE toimub ajavahemikus 08.-28. oktoober 2018 ja on pühendatud 2017-2020 peamiselt Eesti Vabariik 100 sünnipäevale. KINO MAALE pakub harukordse võimaluse näidata oma kodukandis tasuta lahedaid lühifilme. 

Reedel 19. oktoobril enne koolivaheajale siirdumist, koguneski Aidu Lasteaeaed-Algkooli kooli- ja lasteaiapere ühiselt filmielamust nautima. Vaatasime programm "Heiki Ernits 65- animamudila 2" nelja lustakat lastefilmi heasüdamliku jahikoera Ramsese ja tema peremehe seiklustest ("Ramsese vembud").

Reis eesti lapse maailma

Mõtte uue näituse koostamiseks sain Kätlin Vainola lasteraamatust "Krips-kraps, eesti laps". Raamat kutsub reisile eesti lapse maailma.
Peale nimiraamatu on näitusele veel välja pandud raamatud, mis kutsuvad Eesti asju avastama. Saad tutvuda  Eesti ajaloo, riigikorra, looduse, kaunite paikade, kommete ja muuga. On raamatuid, mis pajatavad lugusid Tallinna tuntumatest vaatamisväärtustest ja raamatuid, mis panevad mõtlema, kuidas oma aega arukalt kasutada. Riiulilt ei puudu ka lustakad juturaamatuid.

    

 

Kodupaik

Olivia Saar

Kodumaja.

Metsakaja.

Üle õue 

õhusild.

Järvesina.

Lillelina.

Rõõmsa lapse

naerukild.