Põltsamaa Raamatukogu korraldas raamatukogupäevade ajal küsitluse "Minu suurim lugemiselamus aastal 2018". Aidus täitis sedeli 26 lugejat. Loosi tahtel võitis raamatu Monica ja raamatukaupluse kinkekaardi sai Sissi.
Palju õnne võitjatele!
Loe lähemalt:
Metsamärt, Raimo "Salongiõhtu külaliseks oli jutuvestja Piret Päär".
Vali Uudised, 16. november 2018, lk 5
Aadress: Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: +372 5350 6125, e-post: Marje.Pagi@poltsamaark.ee
Avatud: ETN 10-18, KRLP suletud.
Raamatukogus on WIFI.
pilt
kolmapäev, 14. november 2018
esmaspäev, 12. november 2018
Põhjamaade kirjanduse nädal 12.- 18. november 2018
Põhjala kirjanduse nädala eesmärk on levitada Põhjala kirjandust, innustada inimesi lugema ja sellest rõõmu tundma ning edendada sallivust ja koostööd erinevates valdkondades.
Kirjanduse nädalat koordineerib Põhjamaade Ühenduse Liit ja Põhjala koostööga tegelev MTÜ ning seda finantseerib Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Rohkem infot: https://www.nordisklitteratur.org/et/

"Põhjala kangelased"
reede, 9. november 2018
Orhideede ilu pildil
2. novembrist kuni 2. detsembrini saab meie raamatukogus tutvuda uue fotonäitusega "Orhideede ilu pildil". Välja on pandud 46 pilti, mille autorid on Livia Käär ja Rutt Rimmel.
Käsiraamat "Orhideed kõigile" pakub aga vajalikku nõuannet nii algajale orhideekasvatajale kui kogenud kasvatajale.
2018. aasta orhideeks valis Eesti Orhideekaitse Klubi kauni kuldkinga - Euroopa suurimate õitega orhidee.
Olete oodatud lilleilu nautima!
Käsiraamat "Orhideed kõigile" pakub aga vajalikku nõuannet nii algajale orhideekasvatajale kui kogenud kasvatajale.
2018. aasta orhideeks valis Eesti Orhideekaitse Klubi kauni kuldkinga - Euroopa suurimate õitega orhidee.
Olete oodatud lilleilu nautima!
Kaunis kudking - 2018. aasta orhidee
kolmapäev, 7. november 2018
Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg"
Kes küll poleks kuulnud lugusid hiiglaslikust vägimehest Kalevipojast - tema ületamatust jõust ja vaprusest, tema ainulaadsetest töödest ja kangelastegudest. Sellest, kuidas Kalevipoeg kadunud ema otsides üle mere ujus või tohutu lauakoormaga jalgsi läbi Peipsi sammus...Kuidas ta sortsilastega võitles ja siilile kasuka kinkis...Kuidas ta läks julgele laevateekonnale kavatsusega üles leida maailma otsa...Kuidas ta tungis põrgusse ja pani ahelatesse Sarviku enese...
"Kalevipoeg" ei ole harilik raamat, ta pole ka ainult ühe inimese väljamõeldis: eepose loomisest on osa võtnud rahva paljud sugupõlved. Lood hiiglasest Kalevipojast on elanud rahvasuus ammu-ammu, nende tekkimine ulatub tagasi kaugesse muinasaega - tuhat aastat või rohkemgi. Neid lugusid andsid vanad edasi noortele, need ei hääbunud ka pikkade ja raskete sajandite jooksul, mil eestlased olid võõraste allutajate orjaikkes. Nagu rahva lood ja laulud üldse, nii ka pärimused Kalevipojast aitasid inimestes alal hoida usku oma jõusse ja paremasse tulevikku.
Allikas: "Kalevipoeg", Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud E. Raud
Uus näitus tutvustab eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" erinevaid väljaandeid ja teemaga seotud kirjandust.
"Kalevipoeg" ei ole harilik raamat, ta pole ka ainult ühe inimese väljamõeldis: eepose loomisest on osa võtnud rahva paljud sugupõlved. Lood hiiglasest Kalevipojast on elanud rahvasuus ammu-ammu, nende tekkimine ulatub tagasi kaugesse muinasaega - tuhat aastat või rohkemgi. Neid lugusid andsid vanad edasi noortele, need ei hääbunud ka pikkade ja raskete sajandite jooksul, mil eestlased olid võõraste allutajate orjaikkes. Nagu rahva lood ja laulud üldse, nii ka pärimused Kalevipojast aitasid inimestes alal hoida usku oma jõusse ja paremasse tulevikku.
Aga ükskord algab aega,
kus kõik piirud kahel otsal
lausa löövad lõkendama;
lausa tuleleeki lõikab
käe kaljukammitsasta -
küll siis Kalev jõuab koju
oma lastel´ õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.
Uus näitus tutvustab eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" erinevaid väljaandeid ja teemaga seotud kirjandust.
"Laena mulle kannelt, Vanemuine!" / Fr. R. Kreutzwald
Vitspunutised
Vitstest punumine on meie esivanemate poolt põlvest põlve edasi kantud tarbekunstiala. Vastavalt looduslike punumismaterjalide leidumisele on iidne korvipunumiskunst levinud meie planeedi kõigis piirkondades. Kuigi Eestimaa küllaltki karmides tingimustes on materjali valik väga piiratud (pajuvitsad, puujuured ja -laastud) on korvimeistrid pununud imetoredaid kunstipäraseid esemeid.
Punutistega saad lähemalt tutvuda 2. novembrist kuni 2. detsembrini.
Punutistega saad lähemalt tutvuda 2. novembrist kuni 2. detsembrini.
Tellimine:
Postitused (Atom)
