PUHKUSE TEADE

 Raamatukogu on suvepuhkuse ajaks suletud:

6. - 19. juuli

3. - 16. august

21. - 27. september

Juunikuus veel uusi raamatuid

Laiali on kõik taevas ja maa

Türi linn saab 2026. aastal saja-aastaseks, justkui meelde tuletades, et ka mina olen põlise türilasena jõudnud viiekümnenda verstapostini. Sel puhul tundub, et tuleb üks ühine pidu ära pidada.

Nii hoiadki käes raamatut, mis oma stiilivabaduses võiks gurmeemaailma pliidil podiseda nagu üks suur juubelihõnguline ühepajatoit. Selles pajas on kohev kimp kirjeldusi, meeldivalt magusaid meenutusi, luulet, laule ning parajal hulgal ajalooga vooderdatud sise- ja väliskaemuslikku maagiat.

Mis teeb ühest väikesest linnast terve maailma? See on rännak ajas ja ruumis, kus reaalsus nihkub märkamatult paigast. Siin räägivad sinuga tänavad, puud ja majad. Siin kohtad neid, keda enam ei ole, ja neid, keda võib-olla pole kunagi olnudki. Luule põimub mälestustega, argipäev muutub unenäoliseks.

Kriminaalpolitsei juurde on loodud eriüksus, kelle liikmeid kutsuvad kolleegid naljatades ufoloogideks. Nende ülesandeks on uurida avalikkuse tähelepanu vältides Eesti riigi maine suhtes delikaatseid kriminaalseid juhtumeid. Grupiga liitub noor naisuurija Antonia Tuuleveski.

Kuna Eesti riik on juba suures osas jalad alla saanud, siis kipuvad väga tõsised lood otsa saama. Kuid tagaselja miss Marple’iks ristitud Antonial tuleb siiski kohe hakata tegelema väliskonverentsil kaduma läinud professori otsingutega, mis viivad ta nii Tehnikaülikooli kui ka Ida-Virumaale, kus tuleb ilmsiks veel üks salapärane kadumisjuhtum. Nii satutakse kõrgete kirikuisade võimaliku mürgitamiskatse uurimise käigus ka ühele laibale, mille puhul tuleb tõepoolest vältida rahvusvahelist skandaali. Lisaks on vaja üles leida ühe kindrali kaduma läinud portfell võimalike tähtsate dokumentidega ja selgitada, mis siis ikkagi juhtus kaitseministri ja karu kokkupõrkel.

2018. aasta Iiri Raamatuauhindade võitja parima kriminaalromaani kategoorias

Dead Good Booksi auhinna VÕITJA kategoorias „Raamat, mida pole võimalik käest panna”!

Põltsamaa 100

Põltsamaa Raamatukogu kuulutas juba viiendat korda välja luulekonkursi. Sel korral oli teemaks "PÕLTSAMAA 100". Tööde esitamise tähtaeg oli 9.märts 2026. Luulekonkursi tunnustusõhtu toimus Põltsamaa raamatukogus 19. märtsil, kus külaliseks oli näitleja-luuletaja Tõnu Oja (Laur Lomper).

Teiste seas saatis oma luuletuse konkursile ka meie kodukoha värsisepp, Aidu raamatukogu lugeja, meie üritustel kindel osaleja ja ka mitmel korral meie üritustel ise reisimuljeid jagamas käinud Maie Kikerpill. Tema varasemaid luuletusi oleme juba kuulda saanud.

 Kuna nii tähtsa sündmuse, nagu Põltsamaa linna 100. juubeli tähistamise üritused on käimas, siis oleks tore ka teistel tutvuda Maie konkursile saadetud luuletusega. Seda on siin tehtud muidugi Maie  nõusolekul. Auhinnalist kohta küll ei tulnud, aga nagu ta ise ütles: "Arenguruumi veel on".

Põltsamaa 100

 Põltsamaa on ilus linn
Põltsamaa-mu sünnilinn.
Saab Põltsamaal nüüd 100 aastat täis
sel puhul palju turiste külas käib.

Põltsamaa on palju muutund-
ilusamaks, uhkemaks.
Suve hakul õide puhkeb
imeline roosisaar.

Loodus see teeb vahel tempe
jõgi viskab sekka vempe.
Ta on vahel vallatu
kui tõuseb üle kallaste.

Näeb lossitornist imelisi vaateid
saab restoranis süüa maitsvaid praade.
Siin hõrgutavaid veine maitsta saab
ja giidid tutvustavad Põltsamaad.

Vajab tunnustust ka roosiaed
seal lilleilu pakutakse iga suvepäev.
Siin üle tuhande roosisordi
neid imetlevad rahva hordid.

Põltsamaal on põnev
Põltsamaal on mõnus.
Põltsamaal on tore
siin igav küll ei ole.

Põltsamaa on juubilar

Põltsamaal on oma saar.
Siin on kirik, siin on kino
tunnen et see linn on minu.

/Maie Kikerpill/

TEADE

 22. juunil raamatukogu avatud 10 -15

23. ja 24. juuni suletud

Head võidupüha!

Suvepuhkuse rõõm

 10. juunil algas lastel kauaoodatud suvevaheaeg. Uus näitus pakub lastele põnevaid ja lustakaid lugusid suvistest tegemistest.

Suvepuhkuse rõõm

ENNE KUI ALGAB KOOLITEE,

OLLAKSE SUVEPUHKUSEL.

SIIS VÕIB SÜGISEL AVATUD MEELEL,

ASUDA PIKALE KOOLITEELE.

SUVEL NII PALJU TEHA SAAB,

UJUDA, RALLIDA RATTAGA.

MAAL KOOS MEMME JA TAADIGA,

HEINA TEHA, SÕITA PAADIGA.

SÕPRADEGA METSATEEL MATKATA,

PIKNIKUT PIDADA, LUGEDA.

MARJU KORJATA, REISIDA,

PALLI VÕI KEKSU MÄNGIDA.

SUVI KIIRESTI MÖÖDA LÄEB,

JUBA KÄES TÄHTIS TARKUSEPÄEV.

PÄIKESEST PRUUNI JA RÕÕMSANA,

OMA KOOLITEED ALUSTAD.

Teksti autor: Margarita Kask

Uusi raamatuid

 

Lapsed raamatukogus

Enne suvepuhkusele minekut külastasid raamatukogu Vägari õppekoha lasteaialapsed koos õpetajatega, et teha koos veel üks ühine kommide söömine, sest kaheksa lasteaialast alustab sügisel kooliteed.

Kuulati Mari Ojasaar Parve uut lasteraamatut "Hobuse tänutähed". Raamat viib lapse maagilisse maailma, kus kõik unistused võivad täituda. See on lugu hobusest, kes unistab saada võluhobuseks. Oma teekonnal avastab ta aga midagi veelgi väärtuslikumat - tõeline võlu peitub headuses, hoolimises ja väikestes heategudes, mis võivad muuta maailma. Iga hea tegu süütab uue tähe... ja just nii sünnibki päris ime.

Raamatus on autori enda käsitsi joonistatud imeilusad pildid. Raamat on nii eesti kui inglise keeles, mis võimaldab lastel keelt õppida. Raamat laenutati rühma kaasa.

Kooli minejatele ja ka kõigile teistele kõlas YoutTube´st alla laetud lastelaul "Küll on tähed /Oh kooliaeg!".

Ilusat suvepuhkust ja suurematele lastele ka rõõmsat koolitee algust sügisel!

Jaanipäev ja jaanituli - tükike meie esivanemate ajalugu

 Jaanitule tähendusest on kirjutanud Kustas Põldmaa raamatus "Nurmelt ja niidult", kus ta ütleb: "Jaanituli on tükk meie esivanemate ajalugu, nurgakivi suvises pööripäevaaegses traditsioonis päikese kui valgusallika austamiseks, mille kaar taevalegi hakkab siitpeale vähehaaval lühenema". Samuti selgitab Kustas Põldmaa, et jaanituli on väga püha rituaal kõigile.

Heliseb ümber nüüd suve magusam viis,

käib vainu peal rõõmsate kaja -

täis kuminat, rõõmu kordab hiis -

oh valge öö, meelitaja!"

Ernst Enno

Uut lugemislauale!

 

KULLERKUPP

Õis kui väike maakera
kannab endas kuldset sära.
Täidab ilma rõõmuga,
ajab nukrad mõtted ära.

Külvab jõukust, õnne toob,
sõprussuhteid ühte liidab.
Vastutasuks ainus soov -
jätke alles kasvupaigad!

Niisked niidud, kaldad, sood,

jahe ilm ja puhas pinnas.

Hoides loodust üheskoos,

gloobuslill on kõrges hinnas.

/Ita Srankk/

 

Raamatus: Ita Srankk "Lilleluuletused"

Teemantmaalide näitus

 Aidu raamatukogus on avatud uus teemantmaalide näitus. Tööde autor on Maarika Neeme. See on Maarikal juba kolmas näitus meie raamatukogus. Seekord on piltidel meie rahvusloom hunt ja 2026. aasta loom siil. Pilte on kokku 14.

Hunt kuulutati Eesti rahvusloomaks 2018. a. kevadel. Eesti looduses elab umbes 200 hunti. Hunt on eesti rahvapärimuse populaarsemaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nimetuse ja arvukalt loitse ja rahvajutte.

Hunt sümbolliigina aitab kaasa metsikute ja puutumatute loodusmaastike väärtustamisele, kuna hunt on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike.

Allikas: Vikipeedia

2026. aasta loom on siil, sh harilik siil ja kaelussiil. Aasta looma tiitliga soovitakse tõsta teadlikkust mõlema Eestis elava liigi levikust.

Aasta loom on loomaliigile antav aunimetus, mille valimist ja tutvustamist Eestis korraldavad Eesti Terioloogia Selts ja MTÜ Aasta loom koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia ja Eesti Loodusmuuseumiga.

Allikas: Vikipeedia

Olete oodatud näitusega tutvuma!

Raamatukogus vaba aega veetmas

 

Uued maikuus

 

Uued raamatud mais

 

Aprillikuusse veel uusi raamatuid

 

Reisimuljed Marokost

 27. aprillil oli  Aidu raamatukogu taas reisihuviliste päralt. Seekord jagas reisimuljeid pensionipõlve pidav ajalooõpetaja Krista Koster. Koostöös Germalo reisifirmaga sai teoks Maroko reis, mis kestis 27. märtsist kuni 6. aprillini.

Peamised linnad, millega tutvust tehti, olid Casablanca, Rabat, Fes ja Marrakech. Nendele lisandusid väiksemad linnad. Imetleti Maroko eksootilist loodust. Külastati mitmesuguseid töökodasid, nagu näiteks nahaparkla, juveliiri töökoda, keraamikakoda, kudumine. Tutvuti argaaniaõli valmistamisega. Rannikul tehti tutvust austri kasvatusega.  Meeldejääv oli piknik Maroko hõrgutistega. 

Reisist saab lähemalt lugeda  9. aprill 2026 Maaleht nr 15 Bianca Mikovitš "Maaleht Marokos" ja ka internetist Maalehe kodulehelt leiab reisi kohta märkmeid.

Aitäh Kristale põhjaliku ülevaate eest!

Krista Koster

Reisilt kaasa toodud datli kohv

Krista Koster

Argaaniapuu. Kitsed puu otsas 

Argaaniaõli valmistamine

Maastik Atlase mägedes

 Maroko kuningriik

Turu väljak 

Öine vaade

Datleid on umbes 160 sorti

Mäed Marokos

Tüüpilised teekannud

Marrakechi lennujaam

Fes`i vanalinn

Arhitektuuri näide

Teed mägedes

Viigimari

Nahaparkla