pilt

esmaspäev, 30. detsember 2024
esmaspäev, 23. detsember 2024
Rahulikke jõulupühi!
Jõuluaja koosviibimine
Käes on jälle jõuluaeg. 17. detsembril saime kokku ühise pidulaua ääres, et jätta seljataha kultuuririkkuse aasta. Jutulõnga veeretades möödus aeg kiiresti. Teemasid, mis üles kerkisid, oli mitmeid.
Nii näiteks selgus, et Tiina Venno on tubli koolitustel osaleja. Ta tutvustas meile vabastava hingamise tehnikat, mille koolitusel Tartus käib. Ta osales ka kongiteraapias, so helidega tervendamine ehk muusika kehale. Tiina hobiks on õmblemine ja käsitöö tegemine. Kaasas olid tal vahvad vilditud kindad.
Maie Kikerpilli esituses kuulasime just tänase ürituse jaoks valmis saanud luuletust. Praegusel ajal on paljudel inimestel keerulised ajad. Rõõm ja mure käivad käsikäes. Neid meeleolusid kandsid ka Maie kirja pandud luuleread. Loe luuletust sama postituse lõpus.
Mai Sellak oli meenutamiseks kaasa võtnud vanu fotosid ja 11. veebruari 1956. aasta Põltsamaa rajooni ajalehe "Kiir", kus juttu tolle aja kultuurielust Aidus.
Üllatust pakkus kingiloos.
Kauneid jõulupühi! Meeleolukat aastavahetust!
Kohtumiseni uuel aastal!
neljapäev, 19. detsember 2024
esmaspäev, 16. detsember 2024
Lapsed raamatukogus jututunnis
Ja hakkabki aasta läbi saama. Jõuludeni on jäänud veel nädal.
Täna, 16. detsembril, käisid jututunnis Vägari õppekoha lasteaialapsed koos õpetajatega. Kuulati lugu raamatust "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul." Põnev jõuluraamat koondab suures osas seni ilmumata muinasjutte meie tuntud kirjanikelt Lehte Hainsalult, Heiki Vilepilt, Teet Kallaselt, Kalju Saaberilt, Heljo Männilt, Aidi Vallikult, Rein Põdralt, Henno Käolt, Elar Kuusilt ja Venda Sõelsepalt. Kuulatud lugu kandis pealkirja "Kui jõuluvana hiljaks jäi". Loo on kirja pannud Aidi Vallik.
Ilusat jõuluootust!
esmaspäev, 9. detsember 2024
TEADE
12. detsember on raamatukogu suletud.
23. detsember avatud 10 - 15
24. - 26. detsember suletud
31. detsember suletud

Uued raamatud!
„Õhtupäike väikestel majadel“ on üks etapp, üks tükk reisist vanadusse, aga imelikul kombel viib see reis läbi lapsepõlve, läbi selle aja, kui kõik oli alles ees. Sest kõik on endiselt alles ees. See ongi vananemise paradoks ja selle kõige kiivamalt varjatud saladus: ikka on kõik alles ees, ikka on kõik alles tundmatu, ikka on su elumõistatus alles lahendamata. Kas osa tema lahendusest ei peitugi nimelt lapsepõlves, päritolus, tolles ajas, kust oleme tulnud ja mida enam ilmselgelt olemas ei ole? Ümberringi on uus aeg, aga meie kõnnime tubades, mis kord olid, räägime inimestega, keda ilmsi enam kohata ei saa. Jääme ajast maha. Või jääb hoopis aeg meist maha? Võib-olla astume hoopis aasta-aastalt aina tundmatumale, aina vähem läbi uuritud, aina põnevamale maale, alles täiesti kaardistamata territooriumile. Ka see on võimalik.
Ma ei uskunud, et minu elus saaks kunagi midagi teisiti olla, kui oli, sest ma elasin kogu aeg muutumises. Kõik, mis tuli või läks ja kasvõi korraks mind riivas, oli minu endaks olemise osa. Mul polnud põhjust tagasi vaadata, liikusin vaid edasi ...
Nüüd ootan ma igat hetke oma päevas. Ma ootan hommikut, et ärgata ja ootan lõunat, et minna kohvikusse värsketest aedviljadest salatit sööma ning ootan õhtut, et mu tööpäev lõppeks ja ma võiksin hakata ööd ootama, et uinuda ja puhanuna uut päeva alustada.
Kui oled kakskümmend, siis varsti oled sa nelikümmend. Pool aega oleks justkui ära elatud, aga mõni värv või tunne on su elust ikka veel puudu. Värvid ongi meie elus tunnetega samaväärsed, kuna neil võib olla küll üks kindel tähendus, aga samas ka väga palju erinevaid alatoone. Igaühel meist on oma nägemus ja tõekspidamine sellest, mis on õige ja ühest vastust polegi. Aga armastus on – sellele tuleb lihtsalt leida sulle sobiv toon. Nii juhtuski, et elu armastav Hele-Riin oli juba üle neljakümne, kui leidis oma elule selle õige värvivarjundi.
Tekstiiliga kaetud jõulukuulid näitusel
2. detsembrist kuni 7. jaanuarini 2025 saab raamatukogus vaadata Urve Minajevi meisterdatud jõulukuulide näitust. Välja on pandud 28 kuuli.
Jõulukuule õppis Urve tegema Kuremaa käsitöö ringis. Vajaminevad penoplast kuulid ostis ta Jõgevalt käsitöö poest. Kasutada saab erinevaid materjale, lisades juurde paelu, kette jne. Urvele pakub meisterdamine loomingulist tegevust, mis on väga rahustav ja lõpptulemusena ka silmailu pakkuv.
Urve soovib näituse vaatajatele mõnusat ja rahulikku jõuluaega!