Uued näitused ja väljapanekud
"Eesti rukis, eesti leib"
Eesti rukki aastaga tähistatakse 140 aasta möödumist "Sangaste" rukkisordi aretamisest ja ühtlasi selle aretaja"rukkikrahv" Friedrich Georg Magnus von Bergi 170. sünniaastapäeva.
Rukis on meie põline leivavili. Rukkiaasta eesmärk on pöörata tähelepanu rukkile kui meie rahvusviljale, et senisest enam tuua toidulauale kodumaist tervislikku rukkileiba ja rukkitooteid. Rukkileib on südamesõbralik toit, sest aitab tasakaalustada organismi kolesteroolisisaldust, vähendada nõnda riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, Rukkileivas sisalduvad mineraalained stimuleerivad ajutegevust ja lihasjõudu. Lisaks leidub rukkileivas erinevaid B-grupi vitamiine, mida vajavad inimese nahk, juuksed, küüned ja närvisüsteem.
Eesti vanasõnu rukki kohta:
Austa leiba, leib on vanem kui meie.
Maha visatud leivaraas itkeb seitse aastat.
Lihata võid elada, ei leivata.
Kel amet, sel leiba.
Oma teenitud leib on magus.
Peeter Jakobson (1854 -1899)
Rukkileib
Kes ei tunneks sinu tulu,
meie kallis rukkileib;
sinust elab iga talu, sinuta kes olla võib?
Oled märsis heinalisel,
kotis kannab killamees,
seisad igal pidulisel
pikal pidulaual ees.
Sinuta mis maksab ilmas
hiilgav hõbe, kallis kuld,
need on näljalise silmas
nagu kivi, nagu muld.
Sellep´ seisad kõrges hinnas,
meie kallis rukkileib,
toidad kõiki maal ja linnas,
sinuta kes olla võib?
[1895]
Heino Väli
Leib
Kas on sul mõttesse tulnud,
tähtis elus, mis olla võib?
Kui kõht sul tühi on olnud,
siis tead, kui kallis on leib.
Mu kodus ka tehti leiba.
Päris ammu olla see võis.
Tean, sellest siis kogu tuba
head leivalõhna sai täis.
Siis öeldi, et leib on püha.
Suud leivale anti, tõsteti maast,
leiva jaoks tööd tehti üha,
et leib laualt otsa ei saaks.
Leib annab ja hoiab elu.
Palju antakse leiva eest.
Leib on töö, mure ja valu,
kasvab haritud mulla seest.
Kui oled kodust sa kaugel,
kodu armas siis olla võib.
Kui kõht sul tühi on olnud,
siis tead, kui kallis on leib.
Heino Väli
Rukkilillele
Sest ajast, kui alet on põletand tuli
ja alest sai vajalik põllumaa,
nii kaua kui hoolest võrsunud vili
oled, rukkilill, põldu ehtinud sa.
Kas tooni on andnud laotusesära
või värvi merest sa endale said?
Eestimaale oled rahvuslilleks täna
ja leivaviljaga sa homme kaasas käid.
Nii palju su õites on rõõmu ja sära,
sa meile kõneled hoolest ja tööst.
Ei sind ja leiba saa võtta meilt ära,
nii kaua kui päev ikka valgem on ööst.
Sa mõnikord tood ka pisarad silma,
kui saadad nii kurbi sõnu ja viit.
Su säraga inimlaps sünnib maailma
ja sinuga ükskord lahkub ta siit.
Töö ja ilu, elu sümboliks sa oled.
Leiva sinisilmadeks sind pean.
Kui meie suve kaunistama tuled,
siis ehteks kodule sind vaasi sean.
Õitse, kasva me nurmedel kaua!
Head viljakasvu, heldet päeva, ööd!
Ma tänan Loojat siis, kui katan laua,
et õnnistaks ta kodu, leiba, tööd.
PIPI PIKKSUKK 70
Pipi Pikksukk, täieliku nimega Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk on Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatu peategelane.
Tänaseks on Pipi Pikksuka lugusid tõlgitud 70 keelde, tema seikluste põhjal on tehtud filme, muusikale, telelavastusi ja sarju.
Pipi on tõesti maailmakuulus!
Väljapanekul
"Pipi Pikksukk 70" saab tutvuda raamatukogus leiduvate Pipi raamatute ja laste joonistatud vahvate Pipi Pikksuka piltidega ning meelde tuletada Pipi kuulsaks lauldud laule. Huviline leiab siit ka ajakirja "Täheke" üleskutse SUURE LASTE JUTUVÕISTLUSE "Pipi Pikksukk 70" osavõtuks.
pakub rohenäppudele lilleraamatuid värvimängudeks aias.
