Anneli Kõvamees "FRAGMENTE REISIMISEST, REISIKIRJANDUSEST JA EESTI REISIKIRJAST"
"Lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma" on krahv Hermann Keyserlingi "Filosoofi reisipäeviku" (1919) moto. Raikkülas elanud filosoofi pilk läks ehk sageli Veneetsia aknast välja vaadates rändama, ka filosofeerimist võib võtta kui reisimist mõtetes, mõtetega reisimist. Mõtte, mõtete kirjapanemist võib käsitleda liikumisena, kirjutamine on nagu reisimine: kirjutaja teeb üleminekuid, kõrvalepõikeid, tuleb tagasi, läheb edasi, kaldub teemast kõrvale, peab pausi, läheneb subjektile teisest suunast ning jälgib asju erinevatest vaatenurkadest. Kellegi mõtete lugemine on omakorda reisimine: lugeja silmad reisivad mööda kirjaridu, kirjanik juhib lugejat. Raamatute, ka reisiraamatute lugemisel on lugeja kahekordne reisija: liikudes raamatu algusest lõpu poole, samal ajal liikudes kaasa kirjandusliku reisijaga.
Reisiraamat võimaldab rännata toastki lahkumata, see viib lugeja vaimus kaugetele maadele ja tundmatute inimeste sekka. Võimalus minna vaimuski kusagile kaugele on eriti oluline siis, kui füüsiliselt on liikumine piiratud..."