pilt

esmaspäev, 31. jaanuar 2022
Kingitus raamatukogule!
neljapäev, 27. jaanuar 2022
neljapäev, 20. jaanuar 2022
teisipäev, 18. jaanuar 2022
Dinosaurused ja nende salapärane maailm
Võta ette seiklusrikas reis eelajaloolistele maadele!
Rohkete piltidega illustreeritud raamatud aitavad avastada praeguseks väljasurnud loomade salapärast maailma.
Aitäh Mairoltile, kelle dinosauruste kogu jõudis meie raamatukokku näitusele!
Välja on pandud 67 dinosaurust.
esmaspäev, 17. jaanuar 2022
XVI Nukitsa konkurss
Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub
6–13-aastaseid lugejaid valima Nukitsa konkursil oma lemmikkirjanikku ja -illustraatorit.
Hääletada saab 6. jaanuarist kuni 23. veebruarini 2022
nii raamatukogudes üle Eesti kui ka keskuse veebilehel: XVI Nukitsa konkursi hääletus
Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlus, mis toimub iga kahe aasta järel ning leiab aset juba 16. korda. Ettevõtmise eesmärgiks on väärtustada lasteraamatuid, populariseerida lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid. Konkursil annavad viimase kahe aasta algupärastele lasteraamatutele tagasisidet noored kirjandussõbrad ise. Lapsed saavad hääletada autorite poolt, kes avaldasid 2020. ja 2021. aasta jooksul algupärase lasteraamatu. Et kahe aasta jooksul ilmunud teoste hulk on suur, on lugejatele abiks eelnevalt kitsendatud nimekiri, millesse valiti sada raamatut.
Võitjad kuulutatakse välja auhinnapeol, mis toimub 2. aprillil 2022 lastekirjanduse keskuses. Võimaluse korral kutsutakse peole ka hääletuses osalenud lapsi üle Eesti ning neil on võimalik oma lemmikautoritega kohtuda.
Enim hääli saanud kirjanik ja illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.
Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.
Tule oma lemmikut valima!
Oskar Lutsu 135. sünniaastapäev
Oskar Luts
Sündinud | 7. jaanuar 1887 Järvepera küla, Palamuse kihelkond |
---|---|
Surnud | 23. märts 1953 (66-aastaselt) |
Rahvus | eestlane |
Elukutse | kirjanik, farmatseut |
Alma mater | Tartu Ülikool |
Tuntumad teosed | "Kevade" "Suvi" "Sügis" |
Abikaasa | Valentina Luts (1892–1982) |
Lapsed | Georg Luts (1918–2004) |
Oskar Luts “Elu”
Üks
ainus silmapilk on elu,
Kahest igawikust piiratud:
Üks nendest see, mis enne oli,
Ja teine, mis on pärast meid.
Pea
meeles, inimene, –
See on ainus silmapilk!
See läheb ja ei tule
Siis enam tagasi.
Päew
läheb mööda…
Aasta läheb… ja ajaratas
Käib hirmsa kiirega. Ja
Ennem kui sa arwad
On käes ju lõpp.
Kuid
enne aga,
Kui kätte jõuab öö,
Meid kutsub, ootab
Weel tegemata töö.
Sest
unistuseks elu
Wõib olla ainult sellele,
Kes magab ja ei kuule
Siis äratuse häält.
Üks
ainus silmapilk on elu,
Kahest igawikust piiratud:
Üks nendest see, mis enne oli,
Ja teine, mis on pärast meid.
Ilmunud
1907. a. Postimehes Thomas Oskary nime all, kordusena Vanemuise lavastuse
“Huntluts” kavalehel.
Leidis Õie Soopalu
Leid raamatust:
Aivar Kull „Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest“ Sari Eesti kirjanikke, Tartu: Ilmamaa, 2007, 488 lk.
Nii nagu Luts õieti kunagi ei hoolinud „žanripuhtusest“, ei kippunud ta kunagi ka stiilseid aforisme kirja panema. Ometi leidub tema teostes omajagu lakoonilisi ütlemisi, millest saaks koostada lutsuliku aforismialbumi. Olgu siin näiteks toodud kümmekond säärast ütlemist.
„Öeldakse: kes
otsib see leiab; aga kui keegi otsib ainult ligimese puudusi, siis ta leiab
neid isegi sealt, kus neid pole olemaski“ („Kuningakübar“, 1935, lk 210).
„Õieti ei tohiks
ühegi inimese üle naerda ennekui temast on lõplikult aru saadud“ („Õpilane
Valter“, 1927, lk. 138).
„Inimese elu ei
ole küünal, mida ilma pikema jututa ära võib puhkuda“ („Kirjutatud on…“, 1914,
lk. 60-61).
„Inimesed ei
tunne kõik ühteviisi. Mis ühele paljas sõna, see on teisele valus hoop
südamesse, kolmandale – surm“ („Laul õnnest“, 1923, lk. 92-93).
„Kes troosti
tahab saada, peab kurbuse õige põhjuse teisele usaldama. Teisiti ei saa“
(„Kevade“, 1999, lk.44).
„Saab siis
natukene armastada ja palju armastada? Armastab see üldse, kes ütleb, et ta
natukene armastab?“ („Laul õnnest“, 1923, lk 94).
„Mehe
armukadedus, kui see on mõõdukas, ja ei oma inetuid vorme, meeldib naisele, aga
muutub piinaks kui end igal sammul tunned nagu kammitsas ja sulle tehakse
põhjendamata etteheiteid“ („Iiling“, 1924, lk.86).
„Kes teab seda,
palju keegi kellelegi võlgneb; kindel on see, parem ise kurvalt ära minna, kui
teisi kurvastada“ („Kevade“, 1999, lk. 342):
„Elu juba on
seesugune värk, et peab valmis olema kõigeks“ (Jüri Pügal“, 1945, lk. 34).
„Rohkem kui tihti määrab üksainsam võitlusmoment energia ja jõuetuse vahel kogu edaspidise elukäigu“ („Olga Nukrus“, 1926, lk. 100).
Mõju eesti kultuuris
Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud". Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid - "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" - "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." - "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." - kui fraasid nagu "tamasseri raud" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi.