Aadress: Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: +372 5350 6125, e-post: Marje.Pagi@poltsamaark.ee
Avatud: ETN 10-18, KRLP suletud.
Raamatukogus on WIFI.




pilt

pilt

teisipäev, 23. aprill 2024

Valmistume volbriks! Nõialood

1. mai või 30. aprilli õhtul oli vanasti komme teha maituld. Volbriöö saabus tavaliselt praksuvate lõkete ümber lõbutsedes, sest arvati, et maitule tegemine tõrjub kõik halva eemale. Inimeste seas oli levinud ka jutt, et 1. mai ööl, volbriööl lendavad nõiad öistele pidustustele - sabatile. Mida nõiad sabatil teevad, sellest rahvasuu rääkida ei tea. Juhul, kui 1. mail sadas vihma, siis öeldi, et nüüd vanad nõiad vihtlevad. Kindel on see, et maikuuga saabub kevade lõplik võit külma aja üle ja seetõttu pidas vanarahvas 1.  maid ka sobilikiks kaunviljade külvamise ajaks. Teati, et volbripäevast peale hakkavad meie maile tagasi jõudma ka pääsukesed. Volbripäeva peetakse nõidade ja tarkade päevaks.

Tänapäeval ei ole volbriööd unustatud ja nii mõneski Eestimaa paigas tehakse maituld ning lustitakse kevade tuleku puhul.

Allikas: Maria Teiverlaur "Minu kodumaa"








Nõiapeol pole pidureid
teha võib kõiksugu 
vigureid:
taevast seal sajab
kollaseid tulpe,
maast tärkab lillakaid
supikulpe!

Koerad seal tantsivad, kärnad ees,
kassid ja hiired koos
kümblevad vees.
kaladel
kasvanud jalad on alla,
volbriööl
tõeline pidu
on valla!

/POSTIPÕNN/



neljapäev, 11. aprill 2024

Rahuloluküsitlus

 RAHULOLUKÜSITLUS

11.-24. aprillini küsime Eesti raamatukogudes, kuidas kasutajad raamatukogu teenusega rahul on. Palume hinnata oma viimast raamatukogu külastust ning soovi korral saab lühidalt lisada, mis meeldis ja mis võiks teisiti olla. Andmeid kasutame raamatukoguteenuse analüüsimisel ja arendamisel. Vastused edastame ka raamatukogudele, kelle teenuseid hindasite. Andmeid säilitatakse 1 aasta alates küsitluse lõpust.
Küsitlus on anonüümne. 
Kui olete nõus, et võtame vajadusel teiega tagasiside täpsustamiseks ühendust, lisage ka oma e-posti aadress. Soovi korral saab paluda oma e-posti aadressi kustutamist vastusest.
Küsitlust korraldab ja kogutud andmete eest vastutab: Eesti Rahvusraamatukogu Kultuuriministeeriumi tellimusel (www.rara.ee).
Lisainfo: statistikateenuse juht Riin Olonen, statistika@rara.ee

https://forms.office.com/e/jfB2MtrC0X

Unikaalne kingitus kõigile muusika- ja raamatusõpradele!

Täna, 11. aprillil külastas Aidu raamatukogu Yoko Alender, kes tõi kingituseks oma minikirjastusega koostatud ja kirjutatud raamatu "ALENDER" oma isa Urmas Alendri loomingust.


Yoko Alender
 


Rahva Raamatu raamatututvustus:

“Roki üks põhilisi väärtusi ongi, et ta väljendab end enda kaudu.”
UA eesti Raadios, 1986

Unikaalne kingitus kõigile muusika- ja raamatusõpradele!

“Hiljuti hääletasid eesti inimesed Urmas Alenderi oma läbi aegade lemmikuimaks meeslauljaks. Tema hääle kõla tunneme hästi.

Ent kuidas on tegelikult tema loominguga ja kes ta üldse inimesena oli? UA kirjutas 504 luuletust ja 303 laulu. Seda alates 15. eluaastast, vahel mitu tükki päevas, sest tal oli kiire. Eluaastaid sai lõpuks 40, täpselt nagu tema eeskujul John Lennonil. UA loominguks on enam kui laulud ja luuletused. On ka RUJA lugu, kohati tunnitäpsusega ülestähendatud Ruja story 1971-88, algusest lõpuni. Samuti UA fotoalbumid ja isiklikud kalendermärkmikud. Luuletused kaustades koondatud temaatiliste kavade kaupa, juures UA omakäelised illustratsioonid. Ühelt Eestimaa suvila pööningult ilmuvad välja UA diapositiivid, jällegi - pedantselt sorteeritud, kuupäevade ja asjaosaliste nimedega arhiveeritud. Kõik selleks, et see raamat saaks sünidida, on ette valmistatud. Ammu. Elu kui looming.

Mina olen neid asju ju näinud ammu, olen nendega koos kasvanud. Ometi tekkis alles siis, kui sain isast vanemaks see vajalik distants, mis lasi mul näha tervikut – elu kui looming. Nüüd saab sõna Urmas Alender.”

Yoko Alender, raamatu “Sõna saab Urmas Alender” koostaja

***
“Urmas Alender oli Eesti esimene ja eredaima leegiga põlenud rokkstaar. Tema elus ei olnud peaaegu miski kunagi pooltoonides. Ta oli äge mees. Oli sageli elupõletaja, kelle välise värvikuse taga valutas samas haavatud hing. Ta oli nii superman kui traagiline kangelane, kes sündis valesse aega. Teame peast paljusid ta laule, teame fakte ta elust, aga kas ka teda ennast kogu välise butafooria taga? Urmas Alender palub võimalust oma lugu lõpuks ise täielikult ära rääkida. Brutaalses aususes on lugeja ees ta päevaraamatud, kus iga elatud päev kellaajalise täpsusega kirjas. Kõik ta laulutekstid ja luuletused. Ning ta elutöö, ansambli Ruja päevik – legendiks saanud grupi esimesest päevast kuni tuhmi lõppvaatuseni Pamiiri eelmäestikus veoauto kastil. Lisaks kümned ja kümned seni koduarhiivides olnud fotod, mida keegi peale lähedaste ei ole seni näinud.

„Sõna saab Urmas Alender“ on suurelt elatud elu suur testament. Oma mastaapsuses väärikas monument Eesti rokkstaarile number 1.“

Neeme Raud, raamatu “Sõna saab Urmas Alender” koostaja

***
Raamatu pani kokku Yoko Alender Urmase koostatud laulikute, luulekaustade, Ruja päeviku ehk nn „Ruja story 1971–1988“ ja Ruja fotoalbumi põhjal. Lisaks on kasutatud arhiivimaterjale Eesti Ajaloomuuseumi, Teatri- ja muusikamuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio ning ERR-i arhiividest ja erakogudest.

Neeme Raud aitas raamatu jaoks koguda sõprade, kaasaegsete ja austajate meenutusi.

Loe katkendit raamatust Rahva Raamatu blogist!:

Lisandus kaks uut raamatut

KAS MINEVIKUSALADUSED…
… jäävad ette tulevikule, mida ta on alati igatsenud?

Uurija Wyatt Townsendi külgetõmme mõjub Rosa Galvezele sama võimsalt nagu kuu ookeani tõusudele ja mõõnadele. Minevikukogemused ei lase Rosal aga tunnete põhjal tegutseda. Kui Wyattist ja tema võluvast pojast saavad Põldmarjamaja uusimad üürnikud, hakkab Rosa otsusekindlus murenema. Tasapisi saab tema üksildasest elust päikeseline perekondlik seiklus, kuni tumedad saladused ähvardavad nagu suvine torm kõik hävitada.


Raamatus kasvab ja areneb Lasnamäe koos autoriga 1 990ndate algusest tänapäeva välja. Siit leiad sa kinnituse veendumusele, et Lasnamäe on tõepoolest üks jube kant, või hoopis imetled, kui palju võib siit leida ilu.
100 000 inimest on pressitud ühesugustesse paneelmajadesse. Võiks arvata, et see ümbrus nüristab mõistuse, neljast küljest kõrguvad üheksakorruselised hooned rusuvad hinge, magala tapab individuaalsuse. Siin joostakse elu eest hulkuvate koerte ja kaklushimuliste poiste eest, võtmed surutud peopessa, südamelöögid kõrvades kajamas. Öösiti kostavad siin karjed ja püssipaugud, kuskil ehitab Pae tänava pommimees järjekordset pommi.
Tõde on aga selles, et armastava kodu saab rajada ka üheksanda korruse pisikesse kahetoalisse korterisse. Üles võib kasvada ka katustel joostes, ehitusprahis mängides, põlevatel tühermaadel hängides.
Raamatu autor on elanud kolmel mandril ja seitsmes riigis. Kodutunne tekib tal siiski vaid ühes kohas – Lasnamäel.

neljapäev, 4. aprill 2024

Esimesed uued aprillikuus

 


Noorele ja meeletult armunud Merrinile oli kogu maailm valla. Ent just siis, kui ta uus elu oli algamas, niideti naine jalust. Alandusest lööduna põgeneb ta kodust, armastatud kalurikülast, et lakkuda haavu ning pageda teda taga rääkivate sõprade ja naabrite eest.

Mõni aasta hiljem on Merrin rajanud endale uue elu kaugel merest. Ta ei ole enam see impulsiivne tüdruk, kes omal ajal. Ent tragöödia sunnib teda naasma kodukülla, kust ta oli iga hinna eest püüdnud eemale hoida. 

Tagasi kodupaigas hakkab Merrin mõistma, millest ta on kõik need aastad ilma jäänud. Pisitasa meenub talle, kes ta varem oli, ning ta on sunnitud minevikku ümber hindama.
Keda süüdistada kõige eest, mis viltu läks? Ja kas tal õnnestub andestada, lasta vanadel haavadel paraneda ning lõpuks õnnelik olla?


Mida te oleksite nõus ohvriks tooma, et olla koos armastatud inimesega?

Suvi on kätte jõudnud ja aasta möödunud sellest ajast, mil Abigail ja Edward, kes teineteist varem ei tundnud, ostsid oksjonil Winfield Halli ja selle koos renoveerisid. Nüüd kolivad nende kaunisse paarisaja aasta vanusesse kodumajja ka kaks uut üürilist.

Töönarkomaan Harry Freeman on unustanud, mida aja maha võtmine tähendab, nii et kui ta kohtab tervendajat Aura Ardenit, kes õpetab ta mediteerima, on tulemus ootamatu. Mediteerimine annab talle hea enesetunde ning peagi avastab mees, et on Aurasse armumas. Aga Aura, kes armastab käia paljajalu ja kanda kristallidest helmeid, ei leia Harry vanamoeliste vanemate juures heakskiitu, ning Harry satub võimatusse olukorda, kus peab valima inimeste vahel, keda ta siin maailmas kõige rohkem armastab.

Armastust ei leia mitte üksi Harry ja Aura. Suvi on haaranud oma nõidusse ka Edwardi ja ta venna Oscari ning mõlemad jahivad Abit. Ent Abi pole rahul, et peab kahe väga erineva mehe vahel valima, ja kui Oscari käitumine läheb üle igasuguse piiri, taipab ta, et on otsuseid, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed.




„Lase lahti!“ hüüdsin nüüd juba tõesti. Mind ei huvitanud, kui keegi nägi, ma pidin ta käest pääsema. Kevin tundis ilmselgelt, kuidas ma ta vastas värisesin, aga teadsin, et see oli viimane, millest ta hoolis. „Mul on valus!“

„Peabki olema,“ sisistas Kevin nii, et ta sülg pritsis mu põske.

Raamatu „Jagatud saladused“ (2019) teine osa jätkub sealt, kus Hanna lugu pooleli jäi. Pärast ema saladuse ilmsikstulekut on Hanna elu veelgi rohkem pea peale pööratud. Kas isa versiooni kuulmine võiks viia suhete soojenemiseni? Ka Kevini käitumine on muutumas aina alatumaks ning see mõjutab Hanna tärkavat suhet Aleksiga. Kuidas sellest kaosest välja tulla?

esmaspäev, 1. aprill 2024

2. aprill - rahvusvaheline lasteraamatupäev


 Esmakordselt tähistas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (International Board on Books for Young People e IBBY) rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäevale. Eestis on lasteraamatupäeva tähistatud alates 1991. aastast. 

Head lugemist!

teisipäev, 26. märts 2024

Rõõmsaid kevadpühi!


Kuidas olla rahatark? Külas Õnnela Skobiej Swedbankist

 Neljapäeval, 21. märtsil käis Aidu raamatukogus rahatarkust jagamas Õnnela Skobiej.

 Õnnela on oma kohalik elanik ja meie raamatukogu aktiivne lugeja. Swedbankis on ta töötanud 12 aastat. Ta rääkis oma karjäärist, digitarkusest ja mis toimub pettuste maastikul. 

Tänane ühiskond on digitaalne ning aitab paari liigutusega teha panga ülekandeid, tellida kaupa ja otsida infot interneti avarustes. Selle kõrval ei tohi unustada, et head võimalused kujutavad teinekord ka ohtu. Kuulajad said teada, mida tähele panna ning kuidas ennetada ise petu ohvriks langemast.









Aitäh!

esmaspäev, 25. märts 2024

Märtsikuusse veel uusi raamatuid!

 Prouad on tagasi! Erinevate iseloomude, harjumuste ja oma väikeste kiiksudega hilises keskeas naised, keda seob kauaaegne sõprus. Võib kindel olla, et sõbrannadel tõesti on, millest rääkida, ja pole olemas küsimust, mille kohta neil oma arvamust poleks. Kui aga arvamus on, peab seda avaldama. Häälekalt. Häbenemata.

Ja kuna prouade põhimõte on „Elu tuleb elada!“ haaravad nad kõigist seiklustest, mis elu ette veeretab, lustiliselt kinni. Erinevad iseloomud ja kõvad karakterid muudavad nende seiklused mõnikord isegi tragikoomilisteks, aga tänu uljale meelele ja parajale portsule praktilisele mõistusele need prouad juba hätta ei jää.




Vana kukk, kelle hõbehäälne kikerikii on taluõuel kõlanud peaaegu kolm aastat, on otsustanud minna pensionile. Teda asendab uus kukk, kes aga kireb loomade arvates nii valesti, et sellest pole võimalik aru saada. Kas ta saab ikka oma tööga hakkama, kui keegi teda ei mõista? Sea arust räägib ta võõrkeelt ja lehma arvates ei oska ta üldse rääkida.




Sisututvustus

Kuidas näevad välja erinevad aastaajad? Mis neid iseloomustab? Mida me siis teeme?

2–4-aastastele mõeldud tegelusraamat annab vastused laste küsimustele ja võimaldab eri teemadel vestelda. Detailseid pilte on tore vaadata koos, aga need sobivad ka iseseisvaks uudistamiseks. Raamat arendab sõnavara ja maailmast arusaamist. Klappide alt leiab humoorikad lahendused.


teisipäev, 19. märts 2024

Kuidas olla rahatark?

 KOHTUMINE RAAMATUKOGUS!


Neljapäeval, 21. märtsil kell 15.oo
Aidu raamatukogus

külas Õnnela Skobiej Swedbankist

 Õnnela räägib oma karjäärist, digitarkusest ja mis toimub pettuste maastikul


Olete oodatud!

esmaspäev, 18. märts 2024

TEADE


 

Kaks uut raamatut


Ehkki Robert on alles 16-aastane, on ta oma vanemate töö tõttu elanud juba neljas välisriigis. Viimaks otsustab pere tulla tagasi Eestisse ja sinna ka jääda. Ent peagi avastab end võõrsil võõrana tundnud noormees üllatusega, et ta on võõras ka omade seas. Paljude meelest polevat ta õige eestlane, vaid hoopis ameeriklane, kes isegi ei oska eesti keeles vanduda! Roberti üheks valikaineks saab koorilaul – eestlaslikumat asja pole ju olemaski! Pealegi hellitab noormees lootust laulupeol esineda. Kuid kooriõpetaja pole Robertist sugugi vaimustuses ja noormehel tuleb koori pääsemise nimel tublisti vaeva näha. Talle tuleb appi paralleelklassiõde Sabrina. Kooliaasta edenedes on Robert leidnud nii sõpru kui ka vaenlasi ning püüab välja selgitada, mis ikkagi teeb ühest eestlasest õige eestlase. Ent just siis, kui asjad näivad lõpuks ometi laabuvat, saabub uudis, mis muudab kõike. Oma uues noorteromaanis käsitleb Ene Sepp kuuluvuse ja identiteedi küsimusi tänapäeva paljude võimaluste maailmas. Taustaks laulupeo kõikehaarav võlujõud, uurib kirjanik, kui tähtsad on noore inimese sirgumisel tema juured.



MINU VALGA LINN, MIS EI MAHU ÜHTE RIIKI

AutorKuido Merits

Piirilinn. Ühislinn. Kaksiklinn. Justkui kaks õde, kes koos ja kõrvuti kasvanud, kõike kogenud. Kauge ja kahanev kant. Ääremaa või mitte? Üks linn, kaks riiki. Suur perspektiiv! Eesti lõunavärav, Läti põhjavärav.
Küllap tähistab Valga enamiku eestlaste jaoks eeskätt paika, kust saab edasi Lätti – mina polnud mingi erand. Kuni saabus pealinna vurle jaoks võimalus end proovile panna tolles tundmatus väikelinnas. Väikelinlikku depressiivsust ma siin ei kogenud, küll aga teatavat turbulentsi ning elasin üle mõningaid mullistusi. Tajusin kaduviku nostalgiat keset inimtühja agulitänavat ja juugendmajade ümber ning hingasin sisse tuleviku tuuli Pedeli paisjärvede vahel ja kaksiklinna tuksuvas linnasüdames.

Avastasin end ka Läti Valka poolelt ja Karula kuplite vahelt, müttasin saunas ja rokiklubis, kohates pärisinimesi siin ja seal. See on minu lugu – poolfiktsioon – ühest iseäralikust linnast, mida ei aja segamini ühegi teisega, kuna ta ei mahu raamidesse.

neljapäev, 14. märts 2024

Vahtraninade rühma emakeelepäev

 Peale Käbide rühma külaskäiku tulid raamatukokku Vägari lasteaia Vahtraninade rühma lapsed koos tädi Sirjega. Kui laul "Emakeel" kuulatud, rääkisime tänase päeva tähtsusest, ilusast eesti keelest ja selle püsimajäämisest. Juttu tuli ka sellest, et suureks saades on võimalus juurde õppida teisi keeli - võõrkeeli. Kui keeled suus, on tore maailmas ringi rännata ja reisida. Kuulasime luuletusi emakeelest, emakeele hoidmisest, kaitsmisest ja raamatu lugemisest. Lapsed rääkisid oma lemmikraamatutest.

Kuulamiseks oli valitud  "Peep ja sõnad" raamatust lugu "Jänes põues". Raamatu on kirjutanud lastekirjanik Eno Raud. Lugu rääkis sellest, kuidas väike poiss Peep sõnadega kimpu jäi. Sõnad olid tuttavad, aga ritta pannes tähendasid hoopis midagi muud. Kristina Reinelleri suurepäraste piltidega raamat teeb koolieelikutele lihtsalt ja lõbusalt selgeks mitme tuntud kõnekäänu tähenduse.

Head emakeelepäeva!

 




Käbide rühma emakeelepäev

 Emakeelepäeva hommikul külastas raamatukogu Vägari lasteaialaste Käbide rühm. Sissejuhatuseks kuulasime laulu "Emakeel". Rääkisime isamaast ja emakeelest, vaatasime meie raamatukogus olevaid erinevaid aabitsaraamatuid, uurisime tähestikku ja numbreid. Kuulasime Viivi Luige kirjutatud raamatust "Aabitsajutud" lugu "Kuidas Johannes lugema õppis" ja  avastasime raamatust "Eesti" kolme vapra vapilõviga Eesti asju.

Head emakeelepäeva!



Lapsed laulu "Emakeel" kuulamas


 Erinevate aabitsaraamatutega tutvumas


Contra ja Nemvalts "Poiste aabits"


Viivi Luik "Aabitsajutud"





Aasta 2024 tegijad looduses

Raamatunäitus teeb tuttavaks aasta 2024 tegijatega Eesti looduses: kägu, harilik tamm, harilik saarmas, vööthuul-sõrmnäpp, kirju-tumesilmik, leostunud gleimuld, harilik helvik, kamperriisikas ja koha.




Mõned näited: 
                                   
  2024. aasta linnuks valisid linnuteadlased käo.                                        

Kuku, sa, kägu

Eesti rahvaviis rahvuseeposest "Kalevipoeg"

Kuku, sa, kägu, kuldalindu,
häälitsele, hõbenokka,
kuku meile kuulutusi, 
häälitsele ilmutusi,
veeretele lauluvara, 
ketra kuulutuse lõnga,
kuju kauni ajakangast.

Kui sa ei kuku, kukun ise,
pajatelen, pardikene,
lasen luige laulusida,
seitsmekordseid sõnumida
vanast ajast veeremaie,
kuldset ajast kuuldamaie,
iluajast hiilgamaie.

Üks on sõnum hülge suusta,
teine lainte tütterelta,
kolmas rannakaljudelta,
viies veteemandalta,
kuues kuude kudujalta,
seitsmes saare taadilt, eidelt.

                                               
                                    2024. aasta puu on harilik tamm.

 Tamm

Tamm on suur
ja vägev puu,
tammest räägib 
rahvasuu.

Puit tal tugev
nagu raud,
väärikas on
tammest laud.

Ta on kahar,
pole tikk.
Eluiga
 tammel pikk.

Tamm on eestlaste seas väga hinnatud puu ja teda peetakse puude kuningaks. Ta on suur ja tugev ning sageli ületab oma kasvult ja ka vanuse poolest teisi puid. Tamm peab vastu ka tormis, elab üle põua ja veeuputuse. Teada on, et vanasti oli Eestis palju tammemetsi, kuid praegu see enam nii ei ole. Enamik tammikutest raiuti maha laevaehitusmaterjaliks Põhjasõja ajal. Eestis kasvav tammepuu võib heade kasvutingimuste korral elada  kuni 1000-aastaseks. Eesti jämedaim ja vanim puu on Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri tamm, mille vanus on ligikaudu 700 aastat.

Tähelepanu ja austus tamme vastu väljendub veel selleski, et tammeleht on meil looduskaitse sümboliks ja paljude inimeste perekonnanimeks on Tamm

                                          Allikas: Maria Teiverlaur "Minu kodumaa", 2018