Ja hakkabki aasta läbi saama. Jõulupühad möödusid rahulikus koduses rütmis. Kuigi koroona-aeg on meie igakuiseid kokkusaamisi piiranud, otsustasime siiski, et 28. detsembril on veel viimane võimalus ühiselt aega veeta. Üritusel osalejatel oli palutud kaasa võtta jõululoosi pakk ja nagu ikka kattus ka seekord meie lauake nagu võluväel hea ja paremaga. Tõelise üllatuse osaliseks saime meie kodukohas elava Maie Kikerpilli värsiridu kuulates. Maie on Aidu raamatukogus ka tubli lugeja, aga meie koosviibimisel osales esimest korda.
Maie ise pajatab oma värsside tekkeloost nii:
"Kui väike olin, siis arutasime õega et kelleks tahame suurena saada. Õde ütles et tema hakkab kunstnikuks, mina ütlesin et hakkan kirjanikuks. Tegelikkuses sai minust hoopis raamatupidaja. Tapiku koolis kirjutasin paar luuletust seinalehe jaoks ja sellega mu luuletamine piirduski. Tõsisemalt hakkasin luuletusi kirjutama umbes kolm aastat tagasi. Juhtusin "Vooremaast" lugema, et Eesti Luuleklubide Liit korraldab igal kevadel konkursi. Kõik luulehuvilised võivad saata kuni kuus luuletust ja paremad avaldatakse luulevihikus. Mina sel aastal osa ei võtnud, sest mul lihtsalt polnud luuletusi. Aga mõte oli olemas ja konkurss pakkus huvi. Hakkasin kirjutama ja järgmisel aastal saatsin oma kuus luuletust teele. Peagi sain vastuse, et üks minu luuletus avaldatakse luuleraamatus "Luulekevad 2019" ja mind on kutsutud kokkutulekule. Seal esitasime kõik oma luuletusi. Tänaseks olen kirjutanud üle paarikümne luuletuse. Minu luuletused on põhiliselt kurvema poolsed, kuid on ka rõõmsaid ja naljakaid."
Ja olgu siinkohal nüüd ka Sulle, hea blogi külastaja, kuuldud luuletustest välja valitud neli luulepärli.
Kurvad silmad
Vaatasin
su silmadesse, märkasin neis kurbust.
Tahaksin
sind kõnetada, kuid koguma pean julgust.
„Miks
nii kurvad on su silmad“? küsida ma tahaks sinult.
Nagu
sügisesed ilmad – hallid, vesised on pisut.
Vaata,
päike täna särab, rõõmsamaks teeb meele.
Ära
mine lihtsalt ära, istu minu juurde.
Tahaks
rääkida ma kõigest – kuidas läheb, mida teed?
Kuulen
ainult vaikset hõiget ja sa lahkud – silmad vees.
Üksik rändaja
Augustikuu taevas sirendavad tähed
kuu pilve varjust näitab rändajale teed.
Vaid mina üksikuna lähen
tee pikk nii lõputu on ees.
Ma kõnnin mööda vaikseid metsaradu,
vaid rohutirtsu pirin saadab teel.
Peas mõtteid keerleb tuhandeid või sadu,
mis tehtud on, mis tegemata veel.
Ma olen elus vigu teinud palju
küll haiget saand ja teistelegi teind.
On olnud rõõme, üpris palju nalju
kuid kahjuks kõik on mööda läind.
Ja nüüd üks lõbus luuletus!
***
Mul
ei ole vaja meest
kel
pesema peab sokke.
Hoopis
mulle meeldib mees
kes
silitaks mu lokke.
Mul
ei ole vaja meest
kes
istub vaid garaažis
Mina
vajan sellist meest
kes
ka kodus koristab ja kraamib.
Mul
ei ole vaja meest
kes
diivanil vaid õlut libistab
Vaid
mulle sobib hoopis mees,
kes
mu kaelasooni pigistab.
Mul
ei ole vaja meest
kes
mõtleb ainult seksist
Mul
on vaja sellist meest
kes
aitab mind kui olen eksind
Mul
ei ole vaja meest
kel
meeldib tina panna
Mul
on vaja sellist meest
kes
šoppama mul lubab minna
Mul
ei ole vaja meest
kes
hädaldab ja ohib
Hoopis
mulle sobib mees
kes
voodisse toob kohvi
Mul
ei ole vaja meest
kes
vaid lubadusi annab
Mulle
meeldib siuke mees
kes
vahel mind ka kätel kannab
Mul
ei ole vaja meest
kes
lugeda vaid veerib
Mulle
sobib hoopis mees
kes
tormides ka tüürib
Mul
ei ole vaja meest
kes
peast on juba nõder
Mina
vajan sellist meest
kes
on mu parim sõber
Mul
ei ole vaja meest
kes
vahel kurjalt salvab
Mulle
meeldib hoopis mees
kes
toetab mind nii heas kui halvas
Ei
naised taha sellist meest
kes
püüab ainult kala
Neile
meeldib rohkem mees
kel
tantsu löövad jalad
Ka
pole vaja sellist meest
kel
rahakott on tühi
Ja hoopis
parem on ju see
kes
traksis on ka peale pühi
Ei
taha naised sellist meest
kes
keerab neile selja
Vaid
armas oleks hoopis see
kui
ühtki tööd ei pelgaks
Just
naised ihkaks sellist meest
kes
tooks ka vahel lilli
Ja
pole vaja sellist meest
kes
lõhki ajaks pilli
Mul
ei ole vaja meest
kes
ei jaksaks kanda
Mulle
meeldib siuke mees
kes
sõidutaks mind mereranda
Mul
ei ole vaja meest
kes
minu taga nuhib
Mulle
meeldib hoopis mees
kes
esikus ka jalad puhtaks pühib
Naistel
pole vaja meest
kes
lubavad neil päikest, kuud
Naistele
vaid piisab sest
kui
mees alati tal truu
Kuid
kahjuks mehi selliseid
vist
pole ilma loodud
Nad
pole üldse sündinud
või
on juba maha maetud
Ja
naistel ei jää üle muud
kui
koristada kraamida
Ja
harva aega üle jääb
et akusid saaks laadida
Tule, tule
Tule, tule tuulekene
vii mul kurvad mõtted peast.
Tule, tule tuulekene
tahaks mõelda ainult heast.
Tule, tule vihmakene
pese maha kõik mis paha.
Tule, tule vihmakene
jäta nukrus, kurbus maha.
Tule, tule udukene
hajuta halb kõik laiali.
Tule,tule udukene
rõõm vaid viib meid edasi.
Tule, tule lumekene
muinasjutuks muuda maa.
Tule, tule lumekene
kõike head teil soovin ma.
Luuletuste kuulamise vahepeal lahendasime jõuluviktoriini. Osalised said panna end proovile, kui hästi nad jõulupühade ja -tavadega seonduvat tunnevad. Küsimusi oli viisteist ja kes õige vastuse andis, sai vahvliga šokolaadikommi.
Mai Sellak oli kaasa võtnud vanu fotosid kodukoha kultuurielus aset leidnud sündmustest. Kuna Mai on Aidu küla kauaaegne elanik ja töötas ise aastatel 1961-1966 Aidu rahvamaja juhatajana, siis teadis ta iga foto kohta selgitusi jagada pildil toimunud ürituse ja inimeste kohta. Tuttavaid inimesi, ka iseendid ära tundes, oli tore meenutada möödunud aegu.
Seejärel oligi aeg välja loosida jõulukingid. Raamatukoguhoidja meele teeb alati rõõmsaks see, et kõigi meie toredate koosistumiste juurde kuulub alati ka raamatute ja ajakirjanduse vahetamine.
Meeleolukat aastavahetust!
Kohtumiseni uuel aastal!
Jõuluviktoriini kommid õige vastuse andjale
