Aadress: Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: +372 5350 6125, e-post: Marje.Pagi@poltsamaark.ee
Avatud: ETN 10-18, KRLP suletud.
Raamatukogus on WIFI.




pilt

pilt

neljapäev, 1. juuli 2021

Toiduklubi

 Meie toiduklubi kord kuus kokkusaamistele tuli sisse pikk vahe, kuna koroona-aeg ei võimaldanud üritusi korraldada. Soov enne suvepuhkust siiski kokku saada aga oli ja 29. juunil ühineski meie sõbralik seltskond vestlusringis, seda küll väiksemas koosseisus. Iga osaleja oli kodust kaasa võtnud oma lemmik kruusi.

Kaunist suve jätku kõigile!




                                                        Osalejad oma lemmik kruusidega

esmaspäev, 14. juuni 2021

Põltsamaa Raamatukogu poolt koostatud ristsõna

 

Põltsamaa linna juubeliristsõna nr 3

Tähistame juunikuus Põltsamaa linna 95. sünnipäeva nelja ristsõnaga, mille kõik küsimused puudutavad Põltsamaad, tema ajalugu, inimesi, loodust.
Lahenda ristsõna virtuaalselt või paberkandjal, mis on saadaval valla raamatukogudes.
Uus ristsõna esmaspäeviti.
Õigesti vastanute vahel loositakse meeneid.

Põltsamaa linna juubeliristsõna

Uued raamatud

 







teisipäev, 8. juuni 2021

Põltsamaa Raamatukogu poolt koostatud ristsõna nr 2


Põltsamaa linna juubeliristsõna nr 2

Tähistame juunikuus Põltsamaa linna 95. sünnipäeva nelja ristsõnaga, mille kõik küsimused puudutavad Põltsamaad, tema ajalugu, inimesi, loodust.
Lahenda ristsõna virtuaalselt või paberkandjal, mis on saadaval valla raamatukogudes.
Uus ristsõna esmaspäeviti.
Õigesti vastanute vahel loositakse meeneid.

Põltsamaa linna juubeliristsõna 

esmaspäev, 31. mai 2021

Põltsamaa Raamatukogu poolt koostatud ristsõna nr 1

 

Põltsamaa linna juubeliristsõna 

Tähistame juunikuus Põltsamaa linna 95. sünnipäeva nelja ristsõnaga, mille kõik küsimused puudutavad Põltsamaad, tema ajalugu, inimesi, loodust.
Lahenda ristsõna virtuaalselt või paberkandjal, mis on saadaval valla raamatukogudes.
Uus ristsõna esmaspäeviti.
Õigesti vastanute vahel loositakse meeneid.

Ristsõnal kasutatud foto autor Raivo Laanes


Põltsamaa linna juubeliristsõna


neljapäev, 27. mai 2021

teisipäev, 25. mai 2021

Abivahendid köögis

 Uuele näitusele on välja pandud köögipõlled ja -tarvikud. Põll on riideese, mis võiks igal kokkajal  käepärast olla. Kaitseb ta ju köögis erinevaid töid tehes rõivaid määrdumise eest.









teisipäev, 11. mai 2021

Kirjanik Aidi Vallik 50

 Aidi Vallik on sündinud 11. mail 1971.

Aidi Vallik on õppinud Palivere algkoolis  aastatel 1978-1979, Taebla Keskkoolis1979–1986, Tartu Kunstikoolid 1986–1988, Haapsalu Õhtukoolis 1990-1991 ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust 1991–1996.

Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning 1996–2004 õpetajana Haapsalu  Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates aastast 2004 on Aidi Vallik vabakutseline kirjanik. Ta räägib kaasa Eesti hariduselu puudutavates küsimustes ning on MTÜ Lugu-Loo asutajaliige ja liige.

Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna, kuid on avaldanud ka luulekogusid. Varase perioodi luulekogud avaldas pseudonüümi Ats all.


Loe edasi:

https://et.wikipedia.org/wiki/Aidi_Vallik




Emakeel ja rahva meel
Aidi Vallik

Olgu täna või siis homme,
emadel on kena komme
kõneleda emakeelt,
hoida elus rahva meelt,
kombeid, laule, ütlemisi.
Ja neid temalt tasapisi
õpib iga kasvav laps,
kuni selge nagu naks
on tal ilus emakeel
ja hinges elab rahva meel.



pühapäev, 9. mai 2021

Emadepäev - maikuu teine pühapäev





Emadepäeva laul
Aidi Vallik

Sulle, ema, laulan ma
täna suure häälega!
Laulan sulle lilled sülle,
kuninganna kleidi ülle.
Laulan sulle krooni pähe,
kohe kätte kuu ja tähed!
Laulan sinu meele helgeks,
päikse välja, taeva selgeks,
et su emadepäev, ema,
oleks rõõmus, soe ja kena!


neljapäev, 6. mai 2021

Kelmikad tüdrukud uute piltidega

 


Uut lugemist mais! 1

 


Edie tunneb kergendust, kui tema ämm Anna DeLuca sureb. Ta süüdistab Annat õnnetuses, mis hävitas tema perekonna. Ämma testament sunnib aga Ediet sõitma Sitsiiliasse, päranduseks jäetud villasse mere ääres. Kas ämm püüab neid isegi hauast endise abikaasa Joe´ga uuesti kokku viia? Edie ei kavatse sel juhtuda lasta! Enne, kui ta jõuab aga lahkuda, hakkab villa oma seinte vahel peituvaid saladusi üksteise järel avaldama. Kes on tüdruk Anna kõrval nende lapsepõlvefotol ja miks on ühe tüdruku nägu pildil ära kraabitud? Miks tahab keegi või miski, et nad jätaksid mineviku rahule? Villa on koht, kus vanad kummitused tunnevad end koduselt, kuid kas nende pärand tuleb maha matta enne, kui Edie ja Joe saavad 
edasi liikuda... 

 „Maja mere ääres“ valiti RNA (Romantiliste romaanide autorite ühing) poolt 2021. a parimaks põnevus- või krimisugemetega armastusromaaniks.


Ühe väikese tüdruku kaks vanaema on kimpus olevikuga ja minevikust kerkivate varjudega. Igapäevaste tegevuste taustal meenutavad nad nooruspõlve, sõda ja inimsaatusi, mis nende kõrval lahti hargnenud. Ühel on kodumaja jäänud Karjalasse, teise riigi piiri taha, nii et koduradadele enam ei pääse. Aga meenutada on ka kaunist noorusaega vabana saarestiku kaunis looduses.
Läbi kõige selle on püsinud ka sõprus: kummalgi naisel on elupõline sõbranna, kes on tema kõrval olnud läbi kõigi nende aastate, vihmas ja päikeses, heas ja kurjas.

Nõmmeliivatee on vastupidav taim, mis hoolimata karmist ilmast või mahatallamisest ikka ja jälle kaunilt õitseb.

Sirpa Kähköneni poeetiline raamat teeb reisi läbi Soome ajaloo ja inimsaatuste, teemaks inimese imetlusväärne sisemine tugevus.


Romaani tegevus toimub Pärnus, kujuteldava muusikateatri orkestris teist viiulit mängiv Murel saab ootamatult teada, et tema lepingut teatriga uuest hooajast enam ei pikendata. Kuidas oma eluga edasi minna? Vaevalt toibunud sellest jahmatavast uudisest, istub pargipingil tema kõrvale tunnustatud helilooja, kes teeb talle ettepaneku hakata kirjutama libretot operetile, mille muusika heliloojal juba peaaegu valmis on komponeeritud. Murel võtabki ettepaneku vastu, töö opereti kallal hakkab talle vägagi meeldima, ja mitte ainult töö...
See on romaan armastusest, suurtest plaanidest ja... heitlikest inimsuhetest, mille autor oskab lugejat üllatada veel päris lõpu eel.

teisipäev, 4. mai 2021

Sinule, aiasõber!

 Käes on maikuu, loodus puhkeb iga päevaga aina rohkem õide. Üha päikesepaistelisemad ja soojemad päevad meelitavad meid õue tegutsema. Uus näitus pakub aiasõbrale raamatuid, kust leida häid nõuandeid ja soovitusi erinevate aiatööde tegemiseks. Ütleb ju vanasõnagi: hüva nõu on kallis. Ja on ju aiapidamine ka üks teraapia vorme, sest kui sina hoolitsed taime eest, siis taim hoolitseb sinu eest ja selle tulemusena paranebki nii sinu vaimne kui ka füüsiline tervis.

William Kent on öelnud: "Iga aiatöö on maastiku maalimine."

Rõõmu ja silmailu oma koduaiast!







Koos on tore

 




esmaspäev, 3. mai 2021

Põltsamaa Raamatukogu virtuaalne lugejamäng 10

 

Virtuaalne lugejamäng 10

„Üks küsimus – viis vastust“. Seekordse lugejamängu teemaks on kunstnike elulood. Selle lugejamängu küsimus on viimane.

Küsimustele vastata saab nädala jooksul. Vastajate vahel loosime välja raamatukogu märkmiku.

  3.-9. mai virtuaalse lugejamängu küsimused

teisipäev, 27. aprill 2021

Põltsamaa Raamatukogu virtuaalne lugejamäng 9


Virtuaalne lugejamäng 9

„Üks küsimus – viis vastust“. Seekordse lugejamängu teemaks on kuulsate inimeste poolt öeldud mõtteterad.

Küsimustele vastata saab nädala jooksul. Vastajate vahel loosime välja raamatukogu märkmiku.

26. aprill - 2. mai virtuaalse lugejamängu küsimused

Uus lugejamäng järgmisel esmaspäeval!

esmaspäev, 26. aprill 2021

Raamat ja roos

 23. aprill - rahvusvaheline raamatu ja roosi päev.




Sa oled veel

vaid kaunis mälestus

mu meeltes

roos mille okkad

ammugi on põrmuks

pudendanud aeg

kuid Sinu ilu

ta pole suutnud võtta

see aastatega mulle

veelgi erakordsem näib


/Tiina-Maria Steinberg/



Need kaunid luuleread pärinevad raamatust "Äratundmine", mille autor on  Tiina-Maria Steinberg. Tore raamat luulesõpradele!

Tiina-Maria Steinberg: "Minu esimene luulekogu sisaldab 80 luuletust, millest enamik on kirjutatud aastatel 2013-2014.

Hobifotograafina armastan palju looduses viibida ja mitmed mu luuletused on sündinud looduse ilu imetledes ja sellest inspiratsiooni ammutades. Kuna luuletamine ja fotograafia on mu elus juba nii tihedalt omavahel seotud, siis olen valinud kogu ilmestama 27 fotot kaunist Eestimaa loodusest.

Oma päris esimesed luuletused panin paberile algkoolieas - sellest ajast on säilinud isegi üks vahva koolivihikust valmistatud värviliste joonistustega luuleraamat.

"Äratundmine" kutsub veidikeseks aega maha võtma, vaikselt mõtisklema ja sügavamalt iseendasse süüvima. Tihti me kardame vaadata iseendasse ja küsida küsimusi nagu: "Kes ma olen?", "Mida ma päriselt tahan?" Ometi võivad need küsimused viia meid põnevate avastusteni ja äratundmisteni, vahel isegi suurte elu- ja suunamuutusteni.

Enamus kogumikus olevatest luuletustest on sündinud mitmetest äratundmistest minu enda elus - võiks öelda, et otse selle protsessi sees, mille üheks viljaks on kindlasti ka käesoleva luuleraamatu ilmumine."




neljapäev, 22. aprill 2021

Uut lugemist aprillis 3

                                                                

                                                     
                                                             
Ruben ja Sigma, noor juristipaar, kolivad perelisa ja töö tõttu Tallinna oma elu peale. Elul aga on neile varuks mitmeid üllatusi, ent ka lihtsalt ... elu ennast. Kõige selle taustal on lähimineviku sündmused ja kuumad teemad valimistest koroonakriisini.

                                                     

 Üksildane, kibestunud Leonora elab väikeses ääremaa külas, looduslikult kaunis paigakeses. Olles üle kümne aasta lesk, pole talle jäänud midagi enamat peale vana maja, mille ta armastatud abikaasa oma kätega ehitas. Nüüd tahetakse seegi Leonoralt võtta, koos mälestuste ja kõige muuga, millest ta ahtake maailm koos seisab.

Juhuse tahtel ilmub Leonora ellu neljajalgne sõber, kelle ustaval toel leiab vana naine hingerahu, nii et elu omandab hoopis teistsuguse värvingu.
„Leonora” räägib põlvkondadevahelistest keerulistest suhetest, päranduse pinnal tekkivatest pingetest, hoolimatusest ja omakasust, mis viib sildade lõpliku põlemiseni.
Siiski leidub kusagil inimlikku soojust, mis suudab hääbunud õnnetunde uuesti ellu äratada.


                                               

Hanneli on noor lootustandev pianist. Pärast traagilist õnnetust, mille tagajärjel sureb tüdruku ema ja isa otsustab kolida väikesesse Tuhakõrve linnakesse, tundub Hannelile, et ta on pidanud loobuma kõigest. Seetõttu otsustab ta loobuda ka muusikast. Läbi isiklike väljakutsete, eneseleidmise ja traumast tasapisi ülesaamise hakkab Hanneli märkama enda ümber teisi, kes abi vajavad, ja leiab uuesti tee muusika juurde.

Merilin Paas-Loeza noorteromaan „Mida silmad ei näe“ pälvis kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2020. aasta noorteromaanivõistlusel ühe kahest välja antud III kohast.




Raamat, mis sisaldab endas lühikesi jutukesi viies meid nutimaailmast lummava looduse juurde. Lood haaravad endaga kaasa ja kirjeldavad elavalt meid ümbritsevat. Raamatus on kokku 46 kaasahaaravat juttu, mis on alguse saanud metsades, mere ääres, terrassil, unne vajudes, loodust vaadeldes, vahetevahel ka mõnest lapse väljaütlemisest. Nende lugude mõte on tuua lapsed loodusesse. Õigemini tuua loodus lasteni, kes sinna ise minna ei saa. Või isegi kui saavad, siis järgmisel korral metsa või jõe äärde minnes uurivad nad ümbrust ehk teise pilguga, saades nii uusi teadmisi ja elamusi. Raamatut kaunistab enam kui 50 imelist illustratsiooni, mis teevad raamatu lugemise põnevaks ka kõige pisematele lugejatele.

Eestikeelse raamatuga on kaasas ka raamatu onlines kuulamise võimalus. Loeb Janek Sarapson.

teisipäev, 20. aprill 2021

"Kõik, mis varjul eneses..." 2 näitus

 Aidu raamatukogus on avatud uus Maimu Kitsingu (22.11.1938-02.02.2011) mälestusnäitus tema pastellmaalidest, mis kannab pealkirja "Kõik, mis varjul eneses...".  

Seekordsele näitusele on välja pandud Maimu pastellitehnikas maalid erinevatest lilledest.

Esimese näitusega sai tutvuda  8. veebruari postituses.

Juba Kergu koolis Pärnumaal õppides olid tema tööd näitusel üleval. Hinges on Maimu alati joonistada tahtnud, aga välimist tõuget nagu ei olnud. Rahalise võimaluse nappusel läks ta kunstikooli asemel õppima Olustvere Sovhoostehnikumi agronoomia erialale.

1964. aastal kolis Maimu koos abikaasa Vello Kitsinguga (1933-2016) Jõgevamaale Vägari külla abikaasa Vello kodutallu. Majandis on Maimu töötanud agronoomina, majandusjuhatajana ja raamatupidajana. Peale põhitööd tegutses 43 aastat ka ilmavaatlejana Meterioloogiajaamas. Pensionile jäädes tegeldi koos abikaasaga talupidamisega. Lisaks sellele jäi Maimul aega ka kaunist koduaeda kujundada.

2006. aastal alustas Maimu Kitsing maalimist Jõgeva kunstikooli Avatud Stuudios Elita Järvela käe all. Ta oli väga produktiivne ja töökas, jõudis kahe aasta jooksul päris palju pilte maalida. Inspiratsiooni oma maalide teostamiseks sai ta looduse ilu ja võlu märkamisest. Tema suurim kriitik ja piltide raamija kodus oli abikaasa Vello.

Maimu Kitsingu personaalnäitusega sai tutvuda oktoobris 2008 Jõgeva Kultuurikeskuses.

Aitäh Maimu tütrele Helile, kelle kaudu kaunid maalid näitusele jõudsid.
 Augustikuus on piltidele oodata jätku.