Aadress: Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: +372 5350 6125, e-post: Marje.Pagi@poltsamaark.ee
Avatud: ETN 10-18, KRLP suletud.
Raamatukogus on WIFI.




pilt

pilt

Teisipäev, 18. jaanuar 2022

Kingitus lugejalt!

 

                                                                             Aitäh, Merike!

Dinosaurused ja nende salapärane maailm

 Võta ette seiklusrikas reis eelajaloolistele maadele!

Rohkete piltidega illustreeritud raamatud aitavad avastada praeguseks väljasurnud loomade salapärast maailma.

Aitäh Mairoltile, kelle dinosauruste kogu jõudis meie raamatukokku näitusele!













Esmaspäev, 17. jaanuar 2022

XVI Nukitsa konkurss

 

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub
6–13-aastaseid lugejaid valima Nukitsa konkursil oma lemmikkirjanikku ja -illustraatorit.

Hääletada saab 6. jaanuarist kuni 23. veebruarini 2022 nii raamatukogudes üle Eesti kui keskuse veebilehel.


Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlus, mis toimub iga kahe aasta järel ning leiab aset juba 16. korda. Ettevõtmise eesmärgiks on väärtustada lasteraamatuid, populariseerida lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid. Konkursil annavad viimase kahe aasta algupärastele lasteraamatutele tagasisidet noored kirjandussõbrad ise. Lapsed saavad hääletada autorite poolt, kes avaldasid 2020. ja 2021. aasta jooksul algupärase lasteraamatu. Et kahe aasta jooksul ilmunud teoste hulk on suur, on lugejatele abiks eelnevalt kitsendatud nimekiri, millesse valiti sada raamatut.

 

Võitjad kuulutatakse välja auhinnapeol, mis toimub 2. aprillil 2022 lastekirjanduse keskuses. Võimaluse korral kutsutakse peole ka hääletuses osalenud lapsi üle Eesti ning neil on võimalik oma lemmikautoritega kohtuda.

Enim hääli saanud kirjanik ja illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.

 

                                                      Tule oma lemmikut valima!

Oskar Lutsu 135. sünniaastapäev

 Oskar Luts





Sündinud7. jaanuar 1887
Järvepera küla, Palamuse kihelkond
Surnud23. märts 1953 (66-aastaselt)
Rahvuseestlane
Elukutsekirjanik, farmatseut
Alma materTartu Ülikool
Tuntumad teosed"Kevade"
"Suvi"
"Sügis"
AbikaasaValentina Luts (1892–1982)
LapsedGeorg Luts (1918–2004)



Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui 1907. aastal avaldati Postimehes tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all.

Oskar Luts “Elu”

Üks ainus silmapilk on elu,
Kahest igawikust piiratud:
Üks nendest see, mis enne oli,
Ja teine, mis on pärast meid.

Pea meeles, inimene, –
See on ainus silmapilk!
See läheb ja ei tule
Siis enam tagasi.

Päew läheb mööda…
Aasta läheb… ja ajaratas
Käib hirmsa kiirega. Ja
Ennem kui sa arwad
On käes ju lõpp.

Kuid enne aga,
Kui kätte jõuab öö,
Meid kutsub, ootab
Weel tegemata töö.

Sest unistuseks elu
Wõib olla ainult sellele,
Kes magab ja ei kuule
Siis äratuse häält.

Üks ainus silmapilk on elu,
Kahest igawikust piiratud:
Üks nendest see, mis enne oli,
Ja teine, mis on pärast meid.


Ilmunud 1907. a. Postimehes Thomas Oskary nime all, kordusena Vanemuise lavastuse “Huntluts” kavalehel.
Leidis Õie Soopalu


Leid raamatust:

  Aivar Kull  „Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest“  Sari Eesti kirjanikke, Tartu: Ilmamaa, 2007, 488 lk.

Nii nagu Luts õieti kunagi ei hoolinud „žanripuhtusest“, ei kippunud ta kunagi ka stiilseid aforisme kirja panema. Ometi leidub tema teostes omajagu lakoonilisi ütlemisi, millest saaks koostada lutsuliku aforismialbumi. Olgu siin näiteks toodud kümmekond säärast ütlemist.

„Öeldakse: kes otsib see leiab; aga kui keegi otsib ainult ligimese puudusi, siis ta leiab neid isegi sealt, kus neid pole olemaski“ („Kuningakübar“, 1935, lk 210).

„Õieti ei tohiks ühegi inimese üle naerda ennekui temast on lõplikult aru saadud“ („Õpilane Valter“, 1927, lk. 138).

„Inimese elu ei ole küünal, mida ilma pikema jututa ära võib puhkuda“ („Kirjutatud on…“, 1914, lk. 60-61).

„Inimesed ei tunne kõik ühteviisi. Mis ühele paljas sõna, see on teisele valus hoop südamesse, kolmandale – surm“ („Laul õnnest“, 1923, lk. 92-93).

„Kes troosti tahab saada, peab kurbuse õige põhjuse teisele usaldama. Teisiti ei saa“ („Kevade“, 1999, lk.44).

„Saab siis natukene armastada ja palju armastada? Armastab see üldse, kes ütleb, et ta natukene armastab?“ („Laul õnnest“, 1923, lk 94).

„Mehe armukadedus, kui see on mõõdukas, ja ei oma inetuid vorme, meeldib naisele, aga muutub piinaks kui end igal sammul tunned nagu kammitsas ja sulle tehakse põhjendamata etteheiteid“ („Iiling“, 1924, lk.86).

„Kes teab seda, palju keegi kellelegi võlgneb; kindel on see, parem ise kurvalt ära minna, kui teisi kurvastada“ („Kevade“, 1999, lk. 342):

„Elu juba on seesugune värk, et peab valmis olema kõigeks“ (Jüri Pügal“, 1945, lk. 34).

„Rohkem kui tihti määrab üksainsam võitlusmoment energia ja jõuetuse vahel kogu edaspidise elukäigu“ („Olga Nukrus“, 1926, lk. 100).

Neljapäev, 13. jaanuar 2022

Raamatukogude aasta avaüritus Aidu raamatukogus

 



Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Aidu õppekoha õpilased koos õpetajate Tiina ja Tiiaga


Raamatukoguhoidja Marje 


Lasteraamatutest jõudis kõige rohkem kodudesse Piret Raua "Tobias ja teine B", 







Teisipäev, 4. jaanuar 2022

Raamatukogus vaba aega veetmas


 
                                         
                                              Täna valmisid tüdrukutel akrüülvärvidega pildid

Esmaspäev, 3. jaanuar 2022

Meisterdamine 3. jaanuaril

                                                    Angeelika ja Ele-Riin meisterdamas




                 Tüdrukute nobedad näpud on valmis saanud uue aasta esimeste meisterdustega



2022!

 

                                                                       

                                                                     Head uut aastat!


Kultuuriministeerium kuulutas 2022. aasta raamatukogude teema-aastaks. Raamatukogude roll ühiskonnas on paratamatult muutunud, nii nagu on muutunud maailma meie ümber. Pidevalt suurenev info hulk, digitaliseerimine ning kasutajate vajaduste mitmekesisus seab raamatukogudele uued ülesanded. Nii toobki teema-aasta raamatukogud avalikkuse tähelepanu keskmesse ning aitab lahti mõtestada nende rolli ühiskondlikul ja kogukondlikul tasandil.