Aadress: Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: +372 5350 6125, e-post: Marje.Pagi@poltsamaark.ee
Avatud: ETN 10-18, KRLP suletud.
Raamatukogus on WIFI.




pilt

pilt

reede, 23. november 2018

Toiduklubi

Täna, 23. novembril saime kokku toiduklubis. Sedakorda küll veidi väiksemas koosseisus. Hingedekuul veeres meie jutt möödunud aegadele. Sekka lasime heal maitsta kohalolijate kaasa võetul.

Seekordsed maitseelamused:

Smuuti, mille koostisesse kuulusid banaan, varsseller, aedmaasikas, värske kapsas, paar spinati lehte, veidi piima.

 Kotletid: punapeet, keedu kartul, 1 muna, poole sidruni mahl, pipar, küüslauk, veidi jahu. Kõrvale hapukoore, majoneesi, marineeritud kurgi ja rohelise sibula kaste.                 

Toorsalat: hapukapsas, riivitud porgand, linaõli, köömned.

Veel kuulusid meie menüüsse tšilli korvikesed täidisega, silgu rullid, liha pirukad ja veel nii mõndagi.
Seekord siis sedamoodi.
                                                        Kohtumiseni jõulukuul!







reede, 16. november 2018

Tihase külaskäik


Täna tuli meie raamatukogu uudistama rasvatihane.

Tihane lendab mu aknale:
kaela alt valge, kõht kollane;
nokib, nokitab, vaatab targasti sisse - 
tihase viis on see -
kaela alt valge, kõht kollane!

                                                                       Juhan Liiv, "Talvine tihane"







Kohtumine Ervin Hurdaga

13. novembril käis meie raamatukogus külas Ervin Hurt Eesti selgeltnägijate tuleproovist, kes viis meid põnevale rännakule Indiasse. Huvi teema vastu oli suur. Kohaletulnuid oli kokku 28.  Juttu jätkus ligi kolmeks tunniks.

"Valged inimesed rändavad Indiasse sellepärast, et avastada ennast, kirgastuda. Lähevad need, kes on oma eluga rappa jooksnud ja tavaliselt nad ka leiavad selle, mida sealt otsima lähevad. India on paljude võimaluste maa. Seal on mingisugune vaimsus, maagia",  rääkis külaline.
Ervinit ennast huvitab tunnetus ja taju Indias.

Tervendaja soovitas tunnetada oma meeli ja aru saada, kuidas mujal elatakse. Tegelikult elame meie, eestlased, väga heas kohas. Veel soovitas ta igal hommikul teha käte massaaži ja toonitas, et igal inimesel peab olema usk oma paranemisse.

Külaline vastas ka kuulajate arvukatele küsimustele. Nende hulgas saime teada, et uhke vorm, mis tal seljas, on tehtud selleks, kui esines eelmisel aastal selgeltnägijate tuleproovis. Pagunid vormil on aga eht kristallid.
Kes soovis, sai kaasa osta erinevaid tervisetooteid (salve, erinevate taimedega eeterlikke õlisid, dražeesid jm).
Raamatukogule kinkis Ervin Buddha kuju. Kingiga saime kaasa ka head soovid.
Kevadel on Ervin Hurt nõus uuesti külla tulema, et teemaga jätkata. Loodame, et nii ka läheb.
Oli tore kohtumine.




kohalolijad lõhna tajumas

Punane täpp otsa ees tähendab usku kolmanda silma kaudu, et oleksid ise maailmale avatud





 




kolmapäev, 14. november 2018

Lugemiselamused aastal 2018

Põltsamaa Raamatukogu korraldas raamatukogupäevade ajal küsitluse "Minu suurim lugemiselamus aastal 2018". Aidus täitis sedeli 26 lugejat. Loosi tahtel võitis raamatu Monica ja raamatukaupluse kinkekaardi sai Sissi.
                                                         Palju õnne võitjatele!

Loe lähemalt:
                     Metsamärt, Raimo "Salongiõhtu külaliseks oli jutuvestja Piret Päär".
                                          Vali Uudised, 16. november 2018, lk 5


esmaspäev, 12. november 2018

Kohtumine Ervin Hurdaga



Põhjamaade kirjanduse nädal 12.- 18. november 2018

Põhjala kirjanduse nädala eesmärk on levitada Põhjala kirjandust, innustada inimesi lugema ja sellest rõõmu tundma ning edendada sallivust ja koostööd erinevates valdkondades.
Kirjanduse nädalat koordineerib Põhjamaade Ühenduse Liit ja Põhjala koostööga tegelev MTÜ ning seda finantseerib Põhjamaade Ministrite Nõukogu.





   
                                     
                                                                  "Põhjala kangelased"

reede, 9. november 2018

Orhideede ilu pildil

2. novembrist kuni 2. detsembrini saab meie raamatukogus tutvuda uue fotonäitusega "Orhideede ilu pildil". Välja on pandud 46 pilti, mille autorid on Livia Käär ja Rutt Rimmel.

Käsiraamat "Orhideed kõigile" pakub aga vajalikku nõuannet nii algajale orhideekasvatajale kui kogenud kasvatajale.

2018. aasta orhideeks valis Eesti Orhideekaitse Klubi kauni kuldkinga - Euroopa suurimate õitega orhidee.

Olete oodatud lilleilu nautima!








Kaunis kudking - 2018. aasta orhidee



kolmapäev, 7. november 2018

Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg"

Kes küll poleks kuulnud lugusid hiiglaslikust vägimehest Kalevipojast - tema ületamatust jõust ja vaprusest, tema ainulaadsetest töödest ja kangelastegudest. Sellest, kuidas Kalevipoeg kadunud ema otsides üle mere ujus või tohutu lauakoormaga jalgsi läbi Peipsi sammus...Kuidas ta sortsilastega võitles ja siilile kasuka kinkis...Kuidas ta läks julgele laevateekonnale kavatsusega üles leida maailma otsa...Kuidas ta tungis põrgusse ja pani ahelatesse Sarviku enese...

"Kalevipoeg" ei ole harilik raamat, ta pole ka ainult ühe inimese väljamõeldis: eepose loomisest on osa võtnud rahva paljud sugupõlved. Lood hiiglasest Kalevipojast on elanud rahvasuus ammu-ammu, nende tekkimine ulatub tagasi kaugesse muinasaega - tuhat aastat või rohkemgi. Neid lugusid andsid vanad edasi noortele, need ei hääbunud ka pikkade ja raskete sajandite jooksul, mil eestlased olid võõraste allutajate orjaikkes. Nagu rahva lood ja laulud üldse, nii ka pärimused Kalevipojast aitasid inimestes alal hoida usku oma jõusse ja paremasse tulevikku.


Aga ükskord algab aega,
kus kõik piirud kahel otsal
lausa löövad lõkendama;
lausa tuleleeki lõikab
käe kaljukammitsasta -
küll siis Kalev jõuab koju
oma lastel´ õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.

Allikas: "Kalevipoeg",  Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud E. Raud


Uus näitus tutvustab eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" erinevaid väljaandeid ja teemaga seotud kirjandust.


"Laena mulle kannelt, Vanemuine!" / Fr. R. Kreutzwald






Vitspunutised

Vitstest punumine on meie esivanemate poolt põlvest põlve edasi kantud tarbekunstiala. Vastavalt looduslike punumismaterjalide leidumisele on iidne korvipunumiskunst levinud meie planeedi kõigis piirkondades. Kuigi Eestimaa küllaltki karmides tingimustes on materjali valik väga piiratud (pajuvitsad, puujuured ja -laastud) on korvimeistrid pununud imetoredaid kunstipäraseid esemeid.
 Punutistega saad lähemalt tutvuda  2. novembrist kuni 2. detsembrini.


Hea raamat leiab sõpru