"Kalevipoeg" ei ole harilik raamat, ta pole ka ainult ühe inimese väljamõeldis: eepose loomisest on osa võtnud rahva paljud sugupõlved. Lood hiiglasest Kalevipojast on elanud rahvasuus ammu-ammu, nende tekkimine ulatub tagasi kaugesse muinasaega - tuhat aastat või rohkemgi. Neid lugusid andsid vanad edasi noortele, need ei hääbunud ka pikkade ja raskete sajandite jooksul, mil eestlased olid võõraste allutajate orjaikkes. Nagu rahva lood ja laulud üldse, nii ka pärimused Kalevipojast aitasid inimestes alal hoida usku oma jõusse ja paremasse tulevikku.
Aga ükskord algab aega,
kus kõik piirud kahel otsal
lausa löövad lõkendama;
lausa tuleleeki lõikab
käe kaljukammitsasta -
küll siis Kalev jõuab koju
oma lastel´ õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.
Uus näitus tutvustab eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" erinevaid väljaandeid ja teemaga seotud kirjandust.
"Laena mulle kannelt, Vanemuine!" / Fr. R. Kreutzwald
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar