26. septembril avati Aidu raamatukogus Lia Peetsi siiditööde näitus "Siidikunst"
Lia Peets:
"Maalimine siidile on põnev väljakutse, vabastav, müstiline ja tulemus on alati ilus. Tuginedes aastate jooksul tehtule, püstitan iga uue siiditöö puhul endale väljakutse lähtudes kas siis siidimaali tehnikast või kavandi ideest. Viimase näituse puhul alustasin lihtsusest, et vaatajal tekiks põnevus ja ehk huvi ka ise pintslit kätte võtta. Näiteks tulla minu juurde õpitoas osalema. Siidimaal on väga tänuväärne võimalus luua ise midagi UNIKAALSET. Siid ja värvid annavad palju loomingulisi võimalusi, mis võivad olla samal ajal lihtsad, ilusad ja isikupärased. Siidimaaliga alustasin 1998. aastal. Nende teadmiste eest olen siiralt tänulik mulle baasteadmisi jaganud õpetajatele: Christina Prepula, Piret Valk ja Ilme Rätsep. Näituse töödega soovin juhtida vaataja tähelepanu sellele, kuidas kavandi lihtsad motiivid lasevad värvidel mängida siidimaali tehnikatest lähtuvalt. Samas, kui läheneda kavandile soovitud idee väljendusvahendina, siis maali tehnikad on vaid tööriistaks vajaliku tulemuse väljendamiseks."
laste kavandite järgi valminud sallid
Eriliselt tänab Lia Peets Kairi Krooni, kes kirjutas järgneva luuletuse Lia enda palvel uue salliidee jaoks.
"Suur tänu Kairile, tänu kelle osavas sõnaseadmises olen leidnud omamoodi täiuslikkuse, mis vaimustab ja hingestab."
Eluring
Ring radapidi rännates kunagi ei lõppe,
alguspunkt ja peatustäpp ühtivad vaid viivuks.
Rändaja on homsetesse ringiratast tõtvel,
saatmas teda omaloodud minekute kiirus.
Ring radapidi rännates kunagi ei lõppe,
saab ühest ringist sada, sajast sajand...
Kõik unistused voolavad kaunilt ajajõkke,
sealt täitmiseks neid loovhing taga ajab.
Homse aja kestmisesse elurikkust loome
minevikust kaasas kirkad värvid, kindel siht.
Esivanemate hingemaalt need päevavärvid toome,
aastaaja rännurütmis uue ootel pihk.
Kõik kestab, kuigi mõned hetked kaovad
ses elu kulgemise pidevas nivoos
ja oldud aega soojad jäljed jäävad,
et homsed teaksid, kes siin olid koos.
