Jaan Rannap 95

Täna, 3. septembril on 95. sünniaastapäev lastekirjanik Jaan Rannapil.

Jaan Rannap oli üks meie suurtest poistekirjanikest - teravapilguline vaatleja ja psühholoog, hea koolielu tundja, kirglik looduse- ja spordisõber, kes jälgis elu sageli läbi huumori-või satiiriprisma ("Salu Juhan ja ta sõbrad", "Viimane Valgesulg", "Agu Sihvka annab aru", "Nelja nimega koer",  "Roheline kindlus"" jt.). Loomalugusid ja jutukesi on Jaan Rannap kirjutanud ka noorematele lastele ("Nublu", "Maari suvi, "Jänese mängutoos" jt).

Jaan Rannapi raamatuid on tõlgitud armeenia, aserbaidžaani, bulgaaria, hispaania, inglise, jaapani, kreeka, leedu, läti, moldaavia, poola, saksa, slovaki, tšehhi, tšuvaši, turkmeeni, ukraina, valgevene ja vene keelde. Ta ise on tõlkinud lasteraamatuid vene keelest.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Uued raamatud augustis

                                 

Koolitee kutsub

 

TARKUSEPÄEV

ÕPPIDA ON TARVIS MEIL

ET MÕISTA TÄHTSAID ASJU

KÄIA LÄBI PIKKI TEID

KA TUULES VIHMAS RAJUS

TARKUS AVAB PALJU UKSI

MILLEST EAL EI TEADNUD

ET KA SELLES MAJAS RUUMID

KUS ON SÕNU SEATUD

/Erle Mägi/

Rahvusloom vs. Aasta loom

 Raamatunäitus Eesti rahvusloomast hundist ja 2026 aasta loomast siilist on täiendus teemantmaalinäitusele huntidest ja siilidest.

Rahvusloom: Hunt (Canis lupus) valiti Eesti rahvusloomaks 2018. aastal loodus- ja kultuuriorganisatsioonide ühisalgatusena.

Aasta loom 2026: Siil valiti 2026. aasta loomaks Eesti Terioloogia Seltsi ja partnerite poolt, et suunata tähelepanu siilide eluolule ja seirele.

Taasiseseisvumispäev

 

Neljapäeval, 20. augustil on raamatukogu suletud

Uued raamatud augustis

Jaxil on mõningane kontrolliprobleem – täpsemalt öeldes on tal vajadus hoida ohjad kindlalt oma käes. Alati, igas olukorras. Kahjuks käib aga tema võim üle ainult üheksateistkümnendast sajandist pärit häärberis asuvast raamatupoest Maalitud Daam, mille ta vanavanemad talle pärandasid. Kõik teised keelduvad tema sõna kuulamast. Ta eksabikaasa kihlub kahtlastel põhjustel. Ta armastatud õde Ryleigh tahab kolida ära, et lõpuks ometi leida mees, kellega abielluda. Ja nägus ehitaja, kelle Jax on Ryleighʼ jaoks välja valinud, on huvitatud ainult Jaxist endast.

Ent kõigele vaatamata on Jaxi elu iga raamatukoi unistus – kuni ta kallis papagoi kaob nagu tina tuhka ja õnnetu juhuse läbi kustutatakse raamatupoe remondi käigus tunnusmärgid kõikidelt laegastelt, kus linnarahvas oma päevikuid hoiab, mistõttu on päeviku omaniku tuvastamiseks ainus viis… päevikuid lugeda.

Elu raamatupoes muutub aina värvikamaks ja kaootilisemaks. Ent kuigi Jax on pidanud alati ja igas olukorras ohjad haarama, mõistab ta lõpuks, et kontrolli kaotamine – liiatigi veel koos selle vale, aga samas nii õige mehega –, võib olla hoopiski vabastav.

Kas raha teeb inimese õnnelikuks või nutavad ka rikkad? Urjadnikud Ado Luuk ja Max Rawell hakkavad lahendama Abja kõrtsis toimunud mõrvajuhtumit, kuid 1905. aastal õhus levivad revolutsioonilised tuuled ei tee uurimist kuigi kergeks, rääkimata jäljekoerast, kel on omad nägemused sellest, keda tasub jälitada ja keda mitte.

„Abja ahjualune“ on Luuk ja Rawelli sarja teine osa, varem on ilmunud „Härjasoo hingevaras“ (2024)

Maia ja Janne pere veedab pika ja karmi talve Maia isakodus, aga kevadel, niipea kui meri saab jäävabaks, hakkavad nad oma kodu uuesti üles ehitama. Paljaks põlenud perel ei ole kerge oma eluga järje peale saada, aga uutmoodi räimepüük tõotab paremat tulevikku. Siiski on seitsmendat korda lapseootel Maia süda rahutum kui kunagi varem. „Lahing merega“ on neljas Anni Blomqvisti viiest saarestiku-teemalisest romaanist, mis kokku moodustavad suure ja muljetavaldava terviku, tõelise Ahvenamaa eepose. Romaan jutustab lasterikka pere töörohkest ja mõnikord ohtlikust elust üksikul laiul.

Maia ja tema laste elust ilma Janneta loe viimasest raamatust „Teekond laiult ära“. Varem on Tormisaare Maia lugude sarjas ilmunud „Teekond laiule“, „Meri naabriks“ ja „Maia“.

Päev enne puhkust

Suveuudiseid jagamas