Keelemees Wiedemann on kirjutanud, et 1. mai on kõigi
tarkade või nõidade päev. 30. aprilli
õhtul või 1. mail on tehtud maituld. Saksamaal on see komme tihedalt olnud
seotud nõiakunsti ja nõiduse tõrje maagiaga. Saksamaalt pärineb ka legend
Walpurgi ööl Blocksbergi mäel peetavast nõiasabatist*. Nõidade sõidust
loksperile, s. o.öistele nõiapidustustele on teada rahvajutte ka Saaremaalt.
Maitulega on rahvad tähistanud saabunud kevade lõplikku
võitu talve üle. Võitu on kinnitatud maagiliste toimingutega: tehti tuld,
helistati kelli, kolistati, löödi lokku, toodi
hoonete kaitseks rohelisi oksi.
Eestis säilinud teadetes ei ole juttu maagilistest
tomingutest tule juures. Maipäev oli noorte tutvumis- ja sõpruspäev. Maituli on
enamasti seotud noortepeoga, kus maa peale tehtud tule juures pühitseti mai
saabumist. Siiski on jaanituli olnud maitulest tähtsam.
Koduses majapidamises on volbripäeval ahjukütmine
keelatud, et mitte pikset majja meelitada. Volbripäeval kehtis ka künni keeld.
Torma kandis pandi vana kalendri järgi arvestatud
volbripäeval kartulid maha, Põlvamaal külvati sel ajal lina, Viru-Jaagupis
kapsa- ja kaalikaseemet ning Palamusel kurki.
Volbripäeva on peetud ka kaunviljade külvamise
päevaks. Sel päeval külvatud herned, läätsed ja oad pidid ilusamad kasvama ja
hästi pehmeks minema.
Soomes oli samuti kombeks sel päeval ube külvata.
Põhjanaabrite volbripäev vappu on neil olnud ka karjalaskepüha.
Kui volbripäeval on soe ilm, siis tuleb külm suvi,
kui volbripäeval on külm ilm, tuleb soe suvi, öeldi Läänemaal ja oodati sel
päeval pääsukeste saabumist. Samas kandis usuti ka, et kes volbripäeval kollast
liblikat näeb, sellel annavad lehmad head piima, millest saab kollast võid.
Kui volbripäeval vihma ja lörtsi sadas, öeldi, et
nüüd vihtlevad vanad nõiad.
Meeleolukat volbriööd! |