Emakeelepäeval raamatukogus

Tänasel, Eesti rahva jaoks tähtsal päeval, olid raamatukokku oodatud  Põltsamaa Valla Lasteaia Aidu õppekoha lasteaialapsed koos õpetajatega, et tähistada koos emakeelepäeva. Tuldi kolmes jaos. Esimene pool gruppi Käbide rühmast saabus kell 9.30 koos õpetaja Signega, teine pool grupist kell 9.45. Kell 10 jõudsid kohale Vahtraninade rühma lapsed koos õpetajate Kerttu, Maarja ja tädi Sirjega. 

Rääkisime sellest, et maailmas elab palju suuri ja väikesi rahvaid. Iga rahvas kõneleb oma keelt, aga kõige armsam ja ilusam on ikkagi meie oma emakeel. Vaatasime erinevaid aabitsaraamatuid, mille järgi on hea lugema õppida. Tuletasime kõik koos meelde eesti keele tähestiku - lugesime tähti kindlas järjekorras. Kuulasime Karu-aabitsast lugu "Kingitus". Suurt elevust tekitas laste seas "Eesti keele sõnaraamat". Kõik soovisid proovida, kas jõuavad nii rasket raamatut kätte võtta. Enne teele asumist ütles aga iga osaleja tema arvates kõige ilusama sõna meie emakeeles.

Head emakeelepäeva!

Õpetaja Signe esimese grupi Käbide rühma lastega

 

Raamatukoguhoidja Marje tutvustamas aabitsaraamatuid

Õpetaja Signe teise grupi Käbide rühma lastega

                             

 Vahraninade rühma lapsed koos õpetajate Kerttu, Maarja ja tädi Sirjega

Õpetaja Kerttu lastega

                                                               Tädi Sirje lastega

Õpetaja Maarja lastega

14. märts - emakeelepäev

Head emakeelepäeva!

HEAD SÕNAD

Sõnad head on emakeeles

väga kauni kõlaga.

Sõnu häid me selles keeles

võime julgelt jagada.

Ema saagu: "Kallis emme,

küll sa oled kullapai!"

Vanaemale: "Mu memme,

oh kui maitsev sinu sai!"

Sõnu veelgi häid on ilmas,

kasvõi näiteks sõnad need:

isamaja, hellad silmad,

päiksesära, emakeel.

Ütelda neid ainult julge,

ära putra võõrast keelt.

Kiirelt ajavool küll kulgeb,

siiski armas eesti keel.

/Urve Grossthal/

Uut lugemist!

 

Metsalilled ei saa valida, kus kasvada, aga inimesed saavad...

Kara Hart kandis arme kaotustest – esmalt ema ja nüüd abikaasa. Ta tunneb end katkisena ja tal pole soovi edasi liikuda, kuni tema isa midagi ootamatut teeb. Isa otsustab kolida Virginia maapiirkonda, et renoveerida üks vana viktoriaanlik häärber. Kara otsustab isaga kaasa minna, kinnitades endale, et see on ainult ajutine.

Tohutu suur maja on mahajäetud ja hooletuses, kuid Kara avastab sealt hingematvalt kauni metsalillevälu ning on selle ilust lummatud. Maja, maavaldus ja omapärased naabrid, teiste hulgas ka üks kena mees, on peaaegu sama paeluvad kui isa äkiline valmidus rääkida Kara emast ja omaenda minevikusaladusest.

Kara on elu rööbastele saamas, kui tragöödia taas tabab, sundides teda raskeid valikuid tegema. Kas ta pöördub tagasi oma vana elu juurde ja riskib kaotada kõik, mis ta on saavutanud? Või astub ta vastu oma hirmudele ja annab endale võimaluse kasvada?

Ühe sõjarahu algusaastal sündinud põlvkonna muutumislugu

Marje Ernitsa triloogia „Sõjarahu aastad“ peategelane on Beti Raadma – tüdruk, kellel õnnestus sündida, üles kasvada ja elada rahuaja tingimustes, usus ja lootuses, et inimkonna tulevik ongi helge ja sõda meie maal ei kordu enam iial. Aastatega hakkas see usk murenema, kuid lootust ei suutnud hävitada miski, isegi mitte aeg …

Esimene raamat keskendub Beti lapsepõlvele ja kooliaastatele Ropkal ja Tartu linnas. Tüdruku kujunemisel on oluline roll vanaisal, kes hoolitseb Beti eest, kui vanemad on tööl. Koos kaksikutest klassivendade Ülevi ja Valevi ning pinginaaber Aunega võetakse ette nii mõndagi toredat. Karmile ajale ja rasketele oludele vaatamata ei kustu lootus, et neid ootab ees HELGE TULEVIK.

Viivisevaba nädal

 

Uut lugemist märtsikuus!

 

Owen Matthewsi „Häving“ on vapustav uurimus Vene-Ukraina sõjast ja selle tagamaadest, ulatudes Kremli koridoridest kuni Mariupoli kaevikuteni.
Venemaa kallaletung Ukrainale on kõige tõsisem geopoliitiline kriis pärast Teist maailmasõda, kuid ometigi ümbritseb selle põhjuseid siiani salapära.
Miks muutus seni hoolikalt kalkuleerinud ja enda võimalusi täpselt hinnanud Vladimir Putin ühtäkki hoolimatuks mänguriks, kes seadis ohtu mitte ainult oma režiimi, vaid kogu Venemaa?
Tuginedes enam kui 25-aastasele korrespondenditöö kogemusele Moskvas, samuti oma perekondlikele sidemetele Venemaa ja Ukrainaga, viib ajakirjanik Owen Matthews meid Vene-Ukraina vastasseisu ajalooliste juurte kaudu pandeemiaaegsesse Covidi mulli, mille eraldatuses Putin kallaletungi kavandas, kartes paranoiliselt Lääne salasepitsusi, ja liigub sealt edasi ootamatult sõjakangelaseks saanud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi tagatuppa, tema lähimate võitluskaaslaste juurde.
Kasutades Putini endiste ja praeguste lähikondsete selgitusi, vangi langenud Vene sõdurite tunnistusi ja kohalike elanike meenutusi, kirjeldab Owen Matthews mitte ainult sõja põhjuseid, vaid ka sõda ennast.
„Häving“ on panoraamne ja autoriteetne ülevaade konfliktist, mis raputas hingepõhjani kogu Euroopat.

Teda kutsutakse Hävingu hertsogiks.
Kartmatu müürilille jaoks on ta lihtsalt naabermaja elukas.

Rikas ja halastamatu Gabriel Duke kiskus end agulimülkast kõrgseltskonna tippu – ja nüüd tahab ta kätte maksta.

Kirglik ja lojaalne leedi Penelope Campion ei ole kohanud veel ühtki hüljatud või vigastatud elusolendit, keda ta oma koju ja südamesse ei võtaks.

Kui tema heidutav – ja ahvatlev – uus naaber nõuab, et ta päästetud loomad minema viiks, esitab Penny mehele väljakutse. Tema loobub oma kallitest hoolealustest, kui mees leiab neile armastavad kodud.

Gabriel võtab väljakutse vastu, kuigi ei oska eristada armastavat kodu töömajast, olles võlutud häbelikust ilusast vallalisest naisest, kes ei tee tema vastupunnimisest väljagi. Aga nüüd on naine võtnud südameasjaks tema päästmise...

Siis mitte, kui Gabriel naise maine enne rikkuda jõuab.

Just sellist luuleraamatut lapsed vajavad! Lõbusad, hästi vahvad, lüürilised ja väikese õpetliku sisuga luuletused lastele. Siit leiab luulerõõmu nii lasteaia- kui ka koolilaps, õpetaja ja lapsevanem. Raamatus on 11 luuletust, mis haaravad lugejat juba esimeste ridadega.