Uued raamatud

 

Sillel on ilus kodu ontlikus linnaosas, aga oma vastsündinud beebiga sõidab ta otse haiglast elama päranduseks saadud nigelasse korterisse Urruaugus. Maja kutsutakse Tondilossiks ja selle elanikke on elu üksjagu räsinud. Õhtuti vaatab majarahvas koos harivat, kuid labase formaadiga telemängu „Tark mees taskus” ja Sillet paelub nende omavaheline sümbioos. Alkohoolikutest vanurid Peeter ja Anna jagavad sotsiaalkorterit ja on omamoodi vanemateks Viikale ja Andule, kes pidid juba teismeas üksi elamisega toime tulema.

Kõigi Tondilossi asukate lood avanevad ja Sille leiab sugulashinge, kelle aitamine leevendab oma südamevalu.
Autor võtab raamatu mõtte kokku nii: „Kahjustav armastus on nagu halb harjumus, millest tuleb vabaneda.“

Pearl Flowers elab Prantsusmaal keset metsa. Tema elu voolab kindla rutiini järgi ja ootamatustele pole seal kohta. Pearl on teinud kõik selleks, et mitte mõelda minevikus aset leidnule, ja tema abikaasa on vankumatu turvamehena valmis naist kaitsma kogu maailma kurja eest. Kuid ootamatu telefonikõne paljastab pealtnäha stabiilses pealispinnas mõra.

Pearli kunagi hüljanud isa on surnud ja jätnud tütrele pärandi. Selle saab Pearl aga kätte ainult siis, kui tuleb isa matustele ja kohtub taas nendega, kellega kohtumist ta on kaua vältinud. Isa pärandiks osutuvad aastakümnete jooksul salaja kirjutatud päevikud. See, isa viimane kingitus tütrele, paneb Pearli kahtlema kõiges, mida ta seni arvas teadvat. Minevikuradadele suundumine on ränk. Naine peab silmitsi seisma kunagiste traagiliste sündmuste ja oma süngeima saladusega; valuga, mille ta oli kindlalt alla surunud ning tunnetega, mida ta pole endal kunagi tunda lubanud.

„Naine, kes ärkas ellu“ on emotsionaalne, soe ja paeluv romaan. Lehekülg lehekülje järel hoogu kogudes haarab see lugeja endasse ega lase teda lahti enne, kui kõik niidiotsad sõlmitud saavad.

Naasmine koju Chesapeake´i saarele ja elu muutev avastus

Kui Ryan Hastings esimest korda Teaberry saarele saabus, oli ta pahur teismeline, kellele see oli viimane võimalus. Nüüd naaseb ta tunnustatud teadlasena, külastades oma lesestunud kasuema. Aga üks asi pole muutunud – Ryani tunded naabritüdruku vastu, keda ta armastas… ja kelle maha jättis. Mellie Andersonil on nüüd poeg ja hea elu, mille jagamiseks Ryan on enda arvates liiga rikutud. Ent ta teab, et saab aidata Alfiet, keda tema uues koolis kiusatakse.

Mellie on tänulik, et tema andekas poeg saab lisatuge, kuigi suhtub kahtlevalt sellesse, kellelt see tuleb. Ryanil pole aimugi, et ta on Alfie isa. Kui tõsised olid Mellie põhjused, et ta Ryanile seda ei öelnud? Kas mees suudab tema salatsemist mõista? Aga selles kokkuhoidvas saare kogukonnas on sõprus ja andestus alati olemas ning igavene armastus võib oodata isegi naabermajas.

New York Timesi menuautor Robyn Carr naaseb armastatud Neitsijõe väikelinna oma värskeima looga uutest algustest, uutest sõpradest ja jõuluimedest.

Kaylee Sloani kodu Lõuna-Californias on täis imelisi mälestusi naisest, kes ta üles kasvatas. Ent mälestused suurendavad tema kaotusvalu ema hiljutise surma pärast. Eduka kirjanikuna lootis ta töösse sukelduda, kuid terendava tähtaja eel tabab teda kohutav loomekriis.

Olles otsustanud takistuste eest põgeneda ja pühadehooaega vältida, üürib Kaylee Neitsijõel mägimajakese. Ta teab, et üksiolek soosib kirjatööd, ning tunnebki läbi mägede ja majesteetlike sekvoiametsade põhja poole sõites kohe inspiratsioonipuhangut. Kuni jõuab maja juurde, mis põleb leekides. Muserdatuna suundub ta Jacki baari järgmist sammu kaaluma. Kohalik joogikoht on linna süda ja vaevalt on Kaylee üle läve astunud, kui teda tervitavad üllatavalt soojad inimesed, kes on valmis sõbrale – või võhivõõrale – hädas appi tõttama.

Kaylee maailm avardub viisidel, mida ta varem võimalikuks ei pidanud. Ja kui ta päästab kassipoja ning seejärel koera koos kutsikate pesakonnaga, avaneb tema süda abi vajavatele loomadele. Tema teele satub ka koerte treenija, kes teab täpselt, kuidas teda aidata. Pühade lähenedes asendub Kaylee hirm imetlusega. Sest jõulude veetmiseks pole Neitsijõest paremat paika.

Uusi raamatuid raamatusõbrale

Mees külma südamega...

Hotellimagnaat Eben Spencer on juba ammu õppinud olema tähelepanelik ja hoidma oma tundeid vaos. Ja kuhu see filosoofia teda viinud on? Äris – edu tippu. Isiklikus elus on see andnud talle ühe armastatud, aga õnnetu väikese tüdruku, ja ühe karile jooksnud abielu. Ja tal polnud plaanis niipea teisele mõeldagi…

Aga siis kohtas ta Sage Benedettot. Lummav loodusetüdruk oli kõike, mida Eben ei olnud – soe, tundeline, avatud – ja ühtlasi kõike seda, mille tahtmisest mees ka kunagi polnud unistadagi osanud. Ja nüüd olid tal äkki väga teistsugused unistused...

Võluv romaan, milles on nii huumorit kui ka sügavaid mõttekäike.

Cambridge’i usina koristaja Janice’i elu on pealtnäha igav ja tavaline. Ja kuigi paljud tööandjad ei paista teda märkavat, usaldab mõni neist talle oma loo, sest Janice’il on haruldane oskus – ta oskab kuulata. Päevast päeva täiendab ta oma lugude kogu, mille juurde sageli naaseb, kui tal endal hästi ei lähe.

Kui ta asub tööle ekstsentrilise vanaproua B. majas, selgub, et seekord tahab keegi tema enda lugu kuulata. Janice annab mõista, et ta on vaid lugude jutustaja, enda kohta pole tal midagi huvitavat öelda. Proua B. teab aga väga hästi, et näivus petab. Janice’is on rohkem, kui esmapilgul paistab. Mida ta varjab? Meil kõigil – ka Janice’il – on oma lugu …

Noor ema võitleb võimaluse eest teenida välja koht oma lapse elus.
Aga kas seal on talle ruumi?

Istunud viis aastat traagilise vea tõttu vangis, naaseb Kenna Rowan linna, kus kõik viltu läks. Ta loodab kohtuda oma nelja-aastase tütrega, aga sildu, mille Kenna põletas, paistab olevat võimatu taastada. Kui väga ta ka ei püüaks end tõestada, on kõik inimesed ta tütre elus otsustanud teda iga hinna eest tõrjuda.
Ainus, kes teda kategooriliselt eemale ei tõuka, on baariomanik Ledger Ward – üks väheseid veel allesjäänud lülisid Kenna ja tema tütre vahel. Ent kui keegi peaks saama teada, et pisitasa on Kenna Ledgeri elus aina olulisemat rolli omandamas, riskiks Ledger kõigi talle oluliste inimeste usalduse kaotamisega.
Kenna ja Ledgeri vahel tekib neid ümbritseva surve kiuste side, aga sedamööda, kuidas kasvavad nendevahelised tunded, suureneb ka risk. Selleks, et rajada tulevik, mis tugineb lootusele ja tervenemisele, peab Kenna leidma võimaluse minevikus tehtud vead heastada.

New York Timesi menuautori Nancy Thayeri raamatus toob üks eriline suvi Nantucketil üksikemale ja ta kahele täiskasvanud lapsele meeltülendavaid üllatusi, mis muudavad nende elu.

Lisa Hawley on väga rahul oma üksildase eluga. Ta on taastunud rängast lahutusest, mis toimus ligemale kahekümne aasta eest, kasvatanud edukalt üles tütre Julieti ja poja Theo ning saatnud nad kolledžisse ja oma elu alustama. Populaarse Nantucketi butiigi omanikuna on ta rajanud endale rahuldust pakkuva elu saarel, kus ta üles kasvas. Kuna ta armastatud maja vajab hädasti remonti, helistab ta Mack Whitneyle, sõbralikule – ja väga nägusale – ehitusmehele, kes on üksikisa. Nad saavad lähedaseks ja Lisa on jahmunud, avastades, et kuigi Mack on temast kümme aastat noorem, on ta valmis uuesti armuma.

Juliet ja Theo on mures, et Mack murrab üksnes ema südame, ja nad ei taha mingil juhul, et ema võiks uuesti haiget saada. Mõlemad on oma eluga ummikusse jooksnud ja loodavad, et suvi Nantucketil toob neile selguse. Kui nägus ettevõtja Ryder Hastings kolib saarele, et oma keskkonnaorganisatsiooni haaret laiendada, tunneb MITis hariduse saanud Juliet kohe tohutut tõmmet, kuigi senine keeruline armuelu sunnib teda alguses kõike eitama. Vaba hinge Theo õnnis elu Californias saab aga karmi põntsu, kui surfamisest põhjustatud vigastus teda tagasi idarannikule sõitma sunnib. Koju saabudes on tal silmi ainult Macki tütre Bethi jaoks, kellega nad on seotud kooliaegse ränga tragöödia läbi. Kas nad suudavad oma minevikust üle olla?

Suvine torm ähvardab kuldse saare rahu laastada ning sunnib Lisat, Julieti ja Theod otsustama, kas suve-romaanid on tegelikult midagi tõsisemat. Selle südamliku pereromaaniga üllatab Nancy Thayer jälle, tuletades meelde, et vahel võib tee tagasi koju tuua endaga kaasa ootamatud kingitused.

Raamatu "Mehed ja hingemaastikud“ sisu pakub hulgaliselt elust võetud tagasilööke, sest see lugu on sisemisest konfliktist mõistuse ja südamehääle vahel. Raamatus on nii karmi reaalsust kui ka hingekriipivat igatsust ja kirge, mida mahendavad looduse maalimise episoodid. Kui palju tagasilööke ühe naise ellu mahub? Millal saab mõõt täis? Seda soovitan lugeda raamatust, mille olen oma südamehäält kuulates kirja pannud.

Sihtgrupiks on keskealised ja vanemad, tõsisemat, romantilist ilukirjandust hindavad naised, Lugeja jaoks võib-olla väärtuslik see, et ta saab olla sündmuste keskel ja tunnetada neid emotsioone ja võib-olla annab see tõuke ka lugejale endale oma loo kirja panekuks, sest see on teraapia, kui saab ennast sisemiselt avada.

Hingemaastikud on ühelt poolt sisemised hingemaastikud. Teisalt on nad kunstnikust peategelase avali hingega maalitud loodusmaalid.

Kirjastus: Virve Saar,
2023, Ilukirjandus, Uued

Inimkond on alati armastanud kangelaslugusid, müüte ja ühiseid püüdlusi. Volodõmõr Zelenskõi kehastab teatavat julguse ideed, kui ta näitab end võimalikult palju, selle asemel, et end varjata; kui ta jääb väärikaks, selle asemel, et kokku variseda; kui ta vaatab surmale silma, selle asemel, et sellele selga pöörata.

Zelenskõi nägemusest Ukrainast, tema suhetest teiste inimestega, konfliktiga ja piirkonnaga, kust ta end leiab, tema viisist mõista kriisi, millega ta silmitsi seisab, sõltub suuresti terve riigi ja isegi terve maailmajao julgeolek. Ta on mees, kellel on anne öelda tõsiseid asju lihtsate sõnadega.

„Volodõmõr Zelenskõi – Ukraina veres“ heidab pilgu Volodõmõr Zelenskõi karjääri, mõõtes tema õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, leides tema nõrkused ja tugevused. Osaliselt selleks, et rahuldada uudishimu, kuid ka selleks, et aidata meil paremini ette näha ja mõista ühe koomiku valikuid, kellest on saanud üks maailma võimsamaid mehi.

1997. aasta esimestel päevadel leitakse Palamuse lähedalt talumajast kahe vanuri vägivallatunnustega surnukehad. Esmapilgul ei näi tapetute majanduslik seisund ega ükski muu asjaolu andvat põhjust raske kuriteo toimepanemiseks. Öine tuisk on hävitanud kõik võimalikud jäljed.

Topeltmõrva avastamisega peavad hakkama saama Jõgeva politseiprefektuuri kriminaalpolitseinikud. Töötingimused ja eluolu 90-ndatel võivad tänasega võrreldes tunduda muinasjutu või vähemalt uskumatuna. Oskuste ja vahendite puudumine kompenseeriti töötahte ja uljusega.

Väljamõeldud tegelaste ja kohandatud sündmustega romaani idee pärineb tõsielust. Raamatu autor töötas Jõgeva kriminaalpolitseis ja seepärast võib raamatust leida tegelike sündmustega sarnaseid jooni. Kui kasutada kujutlusvõimet, võivad ka tegelased tahes-tahtmata kedagi meenutada. Kuriteo pingelisele avastamiskäigule pakuvad vaheldust värvikad olustikukirjeldused ja lõbusad lood elust enesest.

Põhja-Iraani mäeahelikel nautisin täielikku vabadust – pärast kohustuslikku peasalli kandmist tundsin viimaks ometi juukseid tuules lehvimas! Eestis üles kasvanuna poleks ma iialgi osanud arvata, et juuksesalgu näolt pühkimine saab minu jaoks ülimaks vabaduse kogemuseks. Ometi, siin ma olin, tundmas viimaks jälle seda, mis on kannustanud Iraani naiste vabadusvõitlust. Iraani härrasmees põlastas valitsuse naeruväärset hirmu: „Nad usuvad islamisse nii vähe, et isegi juuste näitamine võib nende meelest religiooni lõplikult õõnestada!“ See oli üks viis, kuidas naistele koht kätte näidata.

Kuude kaupa Iraanis üksiku naisena ringi reisida ei olnud tingimata mõistlik. Isegi eksisteerimine on Iraanis justkui protestiaktsioon, eriti veel naise kehas ja salli alt välja kippuvate juustega. See on riik, kus mõrvatakse naisi nende juuste pärast. See on ka rikkaliku kultuuri ja ajalooga tohutult ilus maa, kus leidub sipelgapesana kihavaid turuplatse ja õdusaid oaase, hiiglaslikke metropole ja ehedaid mudalinnu, tuhandeaastasi templeid ja noorte salakohvikuid. Iraan võidab jäägitult su südame, kui sinna viimaks pärale jõuad.

Kohtumine Gerly Orumaa-Sellakuga

Teisipäeval, 21. märtsil oli Põltsamaa Valla Lasteaia Aidu õppekoha lastel ja õpetajatel põnev kohtumine nukkude ja mängukarude koguja Gerly Orumaa-Sellakuga. Lapsed saabusid kohtumisele kolme grupi kaupa.

 Külaline jagas lastele selgitusi, kuidas nukud üle maailma tema juurde on jõudnud. Gerly teadmised nukkude kohta olid põhjalikud. Kaasahaaravalt oskas ta iga nuku kohta midagi põnevat rääkida. Kaasas olnud korvikesest näitas ta lastele nuku kehaosi ja nukuriideid. Sageli nad selliste katkistena Gerly juurde jõuavadki. Siis tuleb neid ise taastama ja remontima hakata. Gerli ise on näiteks nuku ripsmete taastamiseks kasutanud pintsli karvu ja  nuku keele meisterdamiseks kipsi pulbrit. Kuulsime, et nuku juuksed on sageli tehtud kaameli ja kitse karvadest, tihtilugu ka päris juustest. Nukuriideid õmmeldi käsitsi või pandi neile selga päris lapse riided. Kuulsime sedagi, et nukkude seest on leitud käevõrusid, prosse, kaelakeesid, mis on sinna peidetud.

 Nukkude seast tõstis  Gerly esile Poolas toodetud Eesti rahvariietega nukku. Sõja ajal oli see nukk jõudnud koos perega Stockholmi. Sõja lõppedes jõudis nukk Eestisse tagasi. Kui vanaproua, kellele see nukk kuulunud oli, ära suri, leidsid omaksed nuku kapi põhjast riide sisse mähituna. Üks nukk oli Gerly juurde jõudnud täitsa pruuni värvi. Hiljem selgus, et see oli üle värvitud. Mängukarude kohta olid Gerlyl karulood pajatada.

Aitäh Gerlyle põneva kohtumise eest!

Gerly nukkudega

Lapsed nuku kehaosadega tutvumas

Kaameli ja kitse karvast juuksed

Prantsusmaalt saabunud nukk jõudis Gerly juurde hõbedast käevõru, peegli ja omaniku ristimise kleidiga

Marina noorema rühma lastega

Selline näeb välja nuku pea sisemus

                                                                        Nuku silmad

Vanema  rühma lapsed  

Nukk, mille Gerly vanaema leidis aiamaad kaevates ja

 millest sai alguse huvi vanaaegsete nukkude vastu

Nukunäitus

 20. märtsist on Aidu raamatukogus avatud uus näitus. Aitäh Gerly Orumaa-Sellakule, kes oma imelise nukukogu ja mängukarud meie raamatukogu külastajatele vaadata tõi.

Nukke on näitusel kokku 18, vanim neist aastast 1800. Valmistatud on nukud Hiina portselanist, puidust ja paberimassist. Silmad on klaasist puhutud.

Gerly huvi vanaaegsete nukkude vastu sai alguse pisikesest nukust, mille vanaema leidis aiamaad kaevates. Gerly oli siis 5. aastane. Vanaema käest kuulis ta, millised mänguasjad ja nukud tema noorusajal välja nägid.

Hobi ise nukke koguma hakata algas neli aastat tagasi - aastal 2019 - tänu internetimaailmale. Ostetud on need eBay keskkonnast: Eestist, Rootsist, Taanist, Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Nukumeistrid pärinevad Poolast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt.

Kuna nukud on vanad, vajavad need teinekord ka taastamist. Selle tööga saab suur nukusõber ise hakkama.  Pilku püüavad näitusel ka üks nukudiivan ja kaks nukukäru. Lisaks nukkudele on välja pandud ka viis mängukaru, vanim neist aastast 1900. Karud on kõik pärit Eestist. Neljapäeval, 16. märtsil, käis Gerly ise raamatukogus näitust üles seadmas.

Kellel aga huvi ka nukuraamatute vastu, kus muuhulgas saab tutvuda nukkude pika ajalooga või on kellelgi soov ise nukke, nukuriideid, karusid meisterdama hakata, tasub heita pilk ka raamatukoguhoidja Marje koostatud raamatunäitusele.

Näitus jääb avatuks 20. aprillini.

Olete oodatud imelise nukumaailmaga tutvuma!