3. märtsil suletud

 Esmaspäeval, 3. märtsil on raamatukogu suletud

TEADE

 11. märtsil kell 13:00

Aidu raamatukogus

KODUSE RUKKILEIVA JA LEIVAMÄÄRETE ÕPITUBA

Õpituba viib läbi Evi Rohtla

Osalustasu 5 €

Kirjanduse võlujõud. Kohtumine raamatukogus

 Tarkuse allikas voolab läbi raamatute, ütleb Kreeka vanasõna.

Jätkub Eesti Raamatu Aasta. 25. veebruaril said raamatusõbrad kokku raamatukogus. Seekord oli palutud igal osavõtjal kaasa võtta oma koduriiulist vanim või talle erilisem raamat. Raamatukoguhoidja oli välja otsinud raamatukogus leiduvad vanimad raamatud. Vanim koduraamatukogu raamat pärines aastast 1922 ja raamatukogu vanim aastast 1950.

Jutulõnga veeretamise vahele kuulasime raamatule ja lugemisele pühendatud luuletusi ja lugusid.

Šoti ajaloolane ja kirjanik Thomas Caryle on öelnud: " Kõik, mis inimkond on teinud, mõelnud, saavutanud või läbi elanud, kõik see on säilinud raamatute võluvarasalves."

Maie Kikerpill, meie küla värsisepp, oli valmis saanud uue luuletusega, mille ta meile ette kandis. Luuletus kandis pealkirja "Raamat".  /Näed luuletust, kui edasi kerid./

Maie Kikerpill

ja siin tema luuletus:

Raamat

On raamat inimese sõber

see ammu tuntud vana tõde.

Kui õhtuti ei tule uni

võib lugeda või hommikuni.

Kas Silvia Ilves või Vahur Kersna

nad oma elust rääkida ei pelga.

Just elulooraamatud meeldivad mul väga.

Saan teada mis on nende jutustuste taga.

Kes on karjääri teinud, kes on haigeks jäänud

või kes hoopis välismaale läinud.

Ei meeldi mulle kriminullid

need on küll põnevad kuid siiski mind ei köida.

Võin lugeda küll raamatut kus saab nalja, pulli

ka anekdoote võib mu riiulitelt  leida.

Ka luuletustes peitub oma võlu

pole kerge riimi panna sõnu

Marie Underi "Tulipunane vihmavari"

on praeguseni minu meelest parim.

Me raamatutest ammutame tarkust

loen siis kui õhtul voodisse ma poen.

See ongi minu suurim nõrkus

et unustan ka töö kui raamatut ma loen.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

24. veebruaril on raamatukogu suletud.

ILUS MAA

I

ME LIIGUME LOOGELDES LOOJANGU POOLE,

me mõõdame päevaga määratu tee,

me liigume loogeldes loojangu poole,

me süda on rahul, meid rõõmustab see,

et loojangu kannul käib noorendav hommik,

et hommikust algab uus päikese tee,

me palged on pööratud loojangu poole,

me süda on rahus, meid rõõmustab see,

et koit tuleb loojangu kuklas ja kannul

veel enne kui kustuda jõuabki see,

et koit hakkab lõõmama loojangu kannul

veel enne kui kustuda jõuabki see.

Ilus, ilus, ilus on maa,

ilus on maa mida

armastan.

.......

IX

MITTE HÄDA JA VAEV,

aga valguse laev

tuleb hommiku poolelt.

Mitte viha või raev,

aga lootuse laev

jõuab meieni joonelt.

Päike on kõikide päralt!

Tema ületab säralt

kõiki kes siinpool teda.

Kiitkem, oh kiitkem teda!

(Ilus, ilus, ilus on maa,

ilus on maa mida

armastan.)

....

/Hando Runnel/

Allikas: Hando Runnel "Punaste õhtute purpur", Tallinn "EESTI RAAMAT" 1982, lk. 91-100

22. veebruar - ülemaailmne heade mõtete päev

*

Inimese mõtted on nagu lillepärg, kus üks värviline mõte põimub teist värvi  mõttega, moodustades kireva mõttepärja. 

                                                       

                                                                                                        Olivia Saar

Head sõbrapäeva!

.. .. ..

Sõber, paku mulle tassike teed,

tulikuuma, häälõhnalist;

selle kõrvale mõnda ideed,

mis virgestaks mõtlemist.

Õhtu õheneb, limpsides teed,

kurku erutab vaarikamoos -

palav aur avab hingamisteed,

mõte mõttega mõnuleb koos.

Kodus arendan sinu ideed,

et kaamost võiks eirata nii:

küünlavalgel rüübates teed

      mõelda -

                      kõik

                              möödub

                                          niikuinii...

/Virve Osila/

Uued raamatud veebruaris

Lapsed raamatukogus

 Täna, 11. veebruaril käisid raamatukogus Põltsamaa valla Vägari õppekoha lasteaialapsed koos õpetajatega.

Kuna 2025 on Eesti Raamatu Aasta ja möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, oligi tänane kohtumine pühendatud eesti raamatule. Emakeelne kirjandus on iga rahva kultuuri ja eluspüsimise jaoks väga oluline.

Kõigepealt tuli lastel ära arvata mõistatus:

"Ehkki tal on palju lehti

pole põõsas ei ka puu.

Kuigi tal on sadu tähti-

kõiki loeb su silm ja suu.

Räägib sulle mitmes keeles,

ise tumm ja elutu.

Ta on sõber- 

pea sa meeles

parim sõber elus sul."

 Eesti Lastekirjanduse Keskus on valinud Eesti Raamatu Aasta alguse kooslugemise raamatuks Jaan Rannapi lasteraamatu "Nublu". "Nublu" loo peategelaseks on valkjas, pruunide laikudega koerake Nublu, kes eksib juhuslikult tuletõrjemajja ning temast saab pritsimeeste lemmik ja tubli tuletõrjekoer. Veel tegutsevad loos tuletõrjujad Mustpea ja Valgemaa ning paljud teised toredad tegelased.

 "Ootamatu külaline" oli lugu, mida kuulati.

 Kommid-õunad põske ja oligi käes aeg siirduda õue talvemõnusid nautima.

Head  EESTI RAAMATU AASTA jätku! 

Uute kohtumisteni!

                           

                                                       näpumängu mängimas

                                                      

Väike kogus uusi raamatuid

 

2025. aasta tegijad looduses

 Uus näitus tutvustab 2025. aasta Eesti eluslooduse esindajaid kirjanduses. Nendeks on põder, kormoran,  angerjas, juurepess, harilik roossammal, harilik saar, püramiid-koerakäpp, klibumuld, rohe-samblikuöölane.

On vanast ajast tuntud tõde:

me laante uhkuseks on põder.

Soed kardavad ta jalahoopi

just nagu junkrud Tootsi roopi.

On vast sel loomal turjajoon,

kui käsipall ta ümar koon,

kui labidad ta sarvelabad

ja tilluke on ainult saba.

Kuid sina julgelt mööda astu,

kui juhtud talle tee peal vastu,

sest põder kedagi ei ründa,

kui talle kallale ei minda.

Noh, päris ligi ära mine,

sest ta on ikka metsaline,

võib mõista vääriti su sammu:

kus ilmus kribul mõõtma rammu!

Jah, põder kedagi ei pelga,

ei keera autolegi selga,

kui järsku tuleb meelde tal,

et seisab looduskaitse all.

Iko Maran "Läki metsa!

Uut lugemist!

 

Eesti raamatu alguslugu - uus näitus

 

EESTI RAAMATU ALGUSLUGU

Alguse sai eesti kirjakultuur 13. saj. Henriku Liivimaa kroonikas - eestikeelsed sõnad: "Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas).

Aastal 1525 trükiti Saksamaal eesti-, läti- ja liivikeelne luterlik usuraamat. Teel Riiga võeti ta aga Lüübekis ära ja põletati. Sellest trükisest pole midagi säilinud. Kindlust pole ka selles, kas oli tegu mitmekeelse paralleeltekstiga või eraldi raamatuga igas keeles.

1535. aastal trükiti eestikeelne raamat, millest mõni leht ka säilinud on -  Wanradt-Koelli katekismus. Seegi raamat hävitati. Nüüd juba luterlaste endi poolt, sest raamat polevat küllalt reformatsiooniline.

Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.-17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. 

Oluline oli esimese eestikeelse täispiibli ilmumine 1739. aastal. Esimene täispiibel ilmus põhjaeesti keeles ja see otsustas põhjaeesti keele võidu eesti kirjakeeleks. Piibli raamatulooline tähtsus ja mõju eesti keele arengule on saanud ilmseks alles hiljem.

 

18. sajandil hakkab raamat täitma teisigi ülesandeid peale usuliste. Tasapisi hakkas selgeks saama, et kirjasõna varal saab õppida igapäevaelu oskusi. Tähtsaks sai seaduseraamat, eriti peale 1804. aasta talurahvaseaduse lugu. Sajandi lõpuks oskab talupoeg olla juba kriitilinegi raamatu suhtes. Talurahva vabastamise ajaks olid eestlased koos põhjamaade rahvastega Euroopa mandri kõige kirjaoskajamaid ning ka kõige lugemishuvilisemaid rahvaid.

   

Ärkamisaja alguseks jõuab lõpule eesti raamatu alguslugu. Tasapisi vabanetakse baltisakslaste eestkostest, eestlased hakkavad ise omakeelset raamatut kirjutama. Eestlastest oli saanud rahvusena eneseteadlik inimene, mis seadis hoopis uued nõuded kultuuri ja keele edendamisele.

Nii nagu kask

kasvab kui põhjamaine bonsai

paemüüri praos

nii nagu orhidee

ajab oma õievarred

läbi asfalttee

nii nagu oliivipuu

ajab oma veejuure

läbi laavakivi

nii ajab kirjutatud sõna

oma võrsed

kõige uskumatumatesse meeltesse

ja need kasvatavad õisi

mis löövad särama

kõige igasugusemad silmad

nii et jälle nagu

        kask müüripraos

        orhidee asfalttees

        oliivipuu laavakivis

sünnivad uued raamatud

ja see ring ei saa iialgi täis

1.7.9 Tilos-Nisyros

/Kätlin Kaldmaa/

Allikas: "Raamat : raamatule pühendatud luuletusi eesti kirjanikelt".  Koostanud Maarja Kangro

Täheke 65

15. jaanuaril tähistas ajakiri Täheke 65. sünnipäeva.

Täheke on nooremale koolieale mõeldud lasteajakiri, mis on Eestis ilmunud alates 1960. aastast. Ajakiri sisaldab lastejutte ja muinasjutte, põnevaid uudiseid ning looduslugusid. Igast numbrist leiab ka huvitavat meisterdamist ning selles avaldatakse laste oma loomingut. Tähekeses on üles astunud paljud eesti lastekirjanikud ja illustraatorid. Just Tähekeses on ilmavalgust näinud Pille-Riin, Sipsik, Klaabu, Kunksmoor, Naksitrallid ja paljud teised eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvad tegelased.

Täheke 2025-2

Kutse vaibale!

 

Eesti Raamatu Aasta 2025

 2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ning nõnda toimub alates eesti kirjanduse päevast, 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026 Eesti Raamatu Aasta, mille jooksul tähistatakse näituste, sündmuste ja muude ettevõtmistega eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele suurt sünnipäeva.

Eesti raamatu aasta kannab motot «Rahvas algab raamatust» (Hando Runnel) ning motost juhindudes rõhutatakse raamatuaastal eesti kirjakultuuri rolli nii rahvuskultuurilise enesemääratluse kui ka paigaidentiteedi kujunemisel. Tähelepanu keskmes on neli laiemat valdkonda: eesti kirjakeel, eesti kirjandus ja kirjanikud; eesti raamatu ajalugu ning eestikeelse raamatu ja lugemise tulevik. Eesti Raamatu Aasta patroon on Vabariigi President Alar Karis