Täna valmisid tüdrukutel uued matemaatiliste tehetega värvipildid. Nuputamisega pildid on välja prinditud internetist ja nende koostaja on Rita Ojaste. Tehteid tehti liitmise ja korrutamisega.
pilt
neljapäev, 25. veebruar 2021
Koolivaheaeg
teisipäev, 23. veebruar 2021
Arvuta ja värvi
Maarja ja Egle käisid eile ja täna koolivaheaega sisustamas raamatukogus. Värviti numbrite järgi pilte ja matemaatiliste tehetega pilte, kus tuli liita ja lahutada 20 piires ja korrutada 1-10 piires.
neljapäev, 18. veebruar 2021
teisipäev, 16. veebruar 2021
Täna on vastlapäev
pühapäev, 14. veebruar 2021
Sõbrapäev
"Inimene ei taha elada ilma sõpradeta isegi siis, kui tal on olemas kõik muud hüved"
Aristoteles
neljapäev, 11. veebruar 2021
Heljo Mänd 95
Heljo Mänd on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja üle 30 raamatut täiskasvanutele, kuuldemänge, lastenäidendeid, TV-stsenaariume („Mõmmi ja aabits”, „Nõiakivi”), tõlkinud lasteluulet ja -proosat vene, inglise ja saksa keelest. Tema lasteraamatuid on tõlgitud enam kui 20 keelde.
11.02.1926 - 06.12.2020
Õied kasukas
Heljo Mänd
Mets kui puhkaks eilset tuisku,
tuulelgi on püha:
kuuseladvus kohin tukub,
magab männimüha.
Ainult paju kraavipervel
sõdurina valvel,
nagu võitja raporteerib -
mul on õied talvel.
Urvad hõbekasukates
pakasest ei teagi.
Oleks rohkem teisi julgeid,
tuleks kevad peagi.
Heljo Mänd
Allikas: "Päikesepiim" Tallinn : TEA, 2014
Nüüd on hinges vaikus.
Mitte tüüne tühjus.
Hinges kõnnib ringi
armastuse ühtsus.
Sinu - minu valgus,
meie vabariik.
Armastus on äkki
jaaniõhtu -kiik.
Kõrgus. Kõrgus. Kõrgus.
Sõnajalaõis.
Jumal märkamatult
mind Su sooviks lõi.
esmaspäev, 8. veebruar 2021
"Kõik, mis varjul eneses..."
Aidu raamatukogus on avatud Maimu Kitsingu (22.11.1938-02.02.2011) mälestusnäitus tema pastellmaalidest, mis kannab pealkirja "Kõik, mis varjul eneses...".
Juba Kergu koolis Pärnumaal õppides olid tema tööd näitusel üleval. Hinges on Maimu alati joonistada tahtnud, aga välimist tõuget nagu ei olnud. Rahalise võimaluse nappusel läks ta kunstikooli asemel õppima Olustvere Sovhoostehnikumi agronoomia erialale.
1964. aastal kolis Maimu koos abikaasa Vello Kitsinguga (1933-2016) Jõgevamaale Vägari külla abikaasa Vello kodutallu. Majandis on Maimu töötanud agronoomina, majandusjuhatajana ja raamatupidajana. Peale põhitööd tegutses 43 aastat ka ilmavaatlejana Meterioloogiajaamas. Pensionile jäädes tegeldi koos abikaasaga talupidamisega. Lisaks sellele jäi Maimul aega ka kaunist koduaeda kujundada.
2006. aastal alustas Maimu Kitsing maalimist Jõgeva kunstikooli Avatud Stuudios Elita Järvela käe all. Ta oli väga produktiivne ja töökas, jõudis kahe aasta jooksul päris palju pilte maalida. Inspiratsiooni oma maalide teostamiseks sai ta looduse ilu ja võlu märkamisest. Tema suurim kriitik ja piltide raamija kodus oli abikaasa Vello.
Maimu Kitsingu personaalnäitusega sai tutvuda oktoobris 2008 Jõgeva Kultuurikeskuses.
Aitäh Maimu tütrele Helile, kelle kaudu kaunid maalid näitusele jõudsid. Kuna pilte on rohkem, kui raamatukogu ruum võimaldab üles panna, on näitusele oodata jätku veel kahes jaos, aprilli- ja augustikuus.
neljapäev, 4. veebruar 2021
esmaspäev, 1. veebruar 2021
Jaan Kaplinski 80
22. jaanuaril tähistas oma 80. sünnipäeva kirjanik Jaan Kaplinski.
Jaan Kaplinski (1941) on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Sündinud ja koolis käinud Tartus, õppis ta 1958-1964 Tartu ülikoolis romaani filoloogiat ja eriplaani alusel strukturaallingvistikat ja jäi aspirantuuri just lingvistina. Ta debüteeris luuletajana trükis 1959, esikkogu "Jäljed allikal" ilmus kassetis 1965. Kaplinski on 1960. aastatest peale olnud eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseisti-publitsistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleeme. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat "Tolmust ja värvidest" (1967), mille nimiluuletuse eest anti talle 1968 Juhan Liivi preemia. ..................
Luuletajana on Kaplinski modernist, autor, kes oma esseedes ja luules lähtub omaenda isikust, oma kogemusest, tunnetest, lugemusest; kes mõtleb palju maailma asjade üle ja vahendab seega iseennast oma loomingus. Kaplinski on loodustundlikumaid ja -teadlikumaid autoreid eesti luules, kes on kunagi ühes oma intervjuus teatanud, et ta tahakski olla taim. Tema loomingus on alati olemas kõige elava austus, igasuguse liigirikkuse ja mitmekesisuse kaitse, autori astumine väiksema ja nõrgema poole, olgu tegemist looduse või rahvastega. Läbi aastakümnete, viimasel ajal eriti tungivalt kõneleb Kaplinski eesti keele kaitseks, loomuliku keeletunde arvestamise poolt, ..................
Allikas: Eesti kirjanduslugu/ Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker/Tallinn : Koolibri, 2001.