Aadress: Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: +372 5350 6125, e-post: Marje.Pagi@poltsamaark.ee
Avatud: ETN 10-18, KRLP suletud.
Raamatukogus on WIFI.




pilt

pilt

Neljapäev, 25. veebruar 2021

Koolivaheaeg

 Täna valmisid tüdrukutel uued matemaatiliste tehetega värvipildid. Nuputamisega pildid on välja prinditud internetist ja nende koostaja on Rita Ojaste. Tehteid tehti liitmise ja korrutamisega.




Meeldiv ajaviide on ka mandala piltide värvimine

 Mandala tähendab sanskriti keeles “ringi”. See sümboliseerib hinduismi ja budismi kultuurides universumit. See esindab täielikkuse ja iseolemise otsimist. Mandalade värvimine võib pakkuda teile rahu ja rahulikkust, mis on suurepärane viis stressist vabanemiseks ja kirglikust maailmast põgenemiseks.



Teisipäev, 23. veebruar 2021

Eesti Vabariigi 103. aastapäev

 



"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,

kui kaunis oled sa!"
.........




Arvuta ja värvi

 Maarja ja Egle käisid eile ja täna  koolivaheaega sisustamas raamatukogus. Värviti numbrite järgi pilte ja matemaatiliste tehetega pilte, kus tuli liita ja lahutada 20 piires ja korrutada 1-10 piires.






Neljapäev, 18. veebruar 2021

Uued raamatud

 

lastele

                                                                             suurtele       

annetused

Teisipäev, 16. veebruar 2021

Täna on vastlapäev


Vastlapäev
Maria Teiverlaur

Täna mäge
ärge kartke,
sellel liugu
julgelt laske,

et põldudel
ei kasvaks praaki,
lõikasite
head linasaaki.

Vastlakukleid,
hernesuppi,
sööge ka kui
sõit läks uppi.

Vastlapäev on liikuv püha ja jääb alati noorkuu esimesele teisipäevale. See päev jääb aega, kui on juba rohkem päikest ja lumi hakkab sulama. Levinud on ütlus, et vastlapäeval hakkab talve teine silm vett jooksma.

Vanasti keedeti vastlapäevaks seajalgu ubade ja hernestega ning küpsetati kukleid. Hiljem meisterdati sea sääreluust vurr. Kindlasti käisid nii noored kui vanad vastlaliugu laskmas. Mida pikem oli liug, seda rohkem arvati olevat lootust, et suvine linakasv tuleb hea. Vastlapäev on lustakas rahvakalendripüha, mida pole siiani unustatud.

Allikas:  Teiverlaur, Maria  "Minu kodumaa",  Tallinn : Helios, 2018



Pühapäev, 14. veebruar 2021

Sõbrapäev

 


Sirje jagatud sõbrapäeva loosidest tõmbas raamatukoguhoidja välja järgmise mõttetera:


"Inimene ei taha elada ilma sõpradeta isegi siis, kui tal on olemas kõik muud hüved"

                                                                                              Aristoteles

Neljapäev, 11. veebruar 2021

Heljo Mänd 95

 Heljo Mänd on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja üle 30 raamatut täiskasvanutele, kuuldemänge, lastenäidendeid, TV-stsenaariume („Mõmmi ja aabits”, „Nõiakivi”), tõlkinud lasteluulet ja -proosat vene, inglise ja saksa keelest. Tema lasteraamatuid on tõlgitud enam kui 20 keelde.


                                           Heljo Mänd - lastekirjanik, luuletaja, prosaist, tõlkija

                                                                11.02.1926 - 06.12.2020


Õied kasukas

Heljo Mänd

Mets kui puhkaks eilset tuisku,

tuulelgi on püha:

kuuseladvus kohin tukub,

magab männimüha.


Ainult paju kraavipervel

sõdurina valvel,

nagu võitja raporteerib -

mul on õied talvel.


Urvad hõbekasukates

pakasest ei teagi.

Oleks rohkem teisi julgeid,

tuleks kevad peagi.



Heljo Mänd

Allikas: "Päikesepiim" Tallinn : TEA, 2014

Nüüd on hinges vaikus.

Mitte tüüne tühjus.

Hinges kõnnib ringi

armastuse ühtsus.


Sinu - minu valgus,

meie vabariik.

Armastus on äkki

jaaniõhtu -kiik.


Kõrgus. Kõrgus. Kõrgus.

Sõnajalaõis.

Jumal märkamatult

mind Su sooviks lõi.

Esmaspäev, 8. veebruar 2021

"Kõik, mis varjul eneses..."

 Aidu raamatukogus on avatud Maimu Kitsingu (22.11.1938-02.02.2011) mälestusnäitus tema pastellmaalidest, mis kannab pealkirja "Kõik, mis varjul eneses...".

Juba Kergu koolis Pärnumaal õppides olid tema tööd näitusel üleval. Hinges on Maimu alati joonistada tahtnud, aga välimist tõuget nagu ei olnud. Rahalise võimaluse nappusel läks ta kunstikooli asemel õppima Olustvere Sovhoostehnikumi agronoomia erialale.

1964. aastal kolis Maimu koos abikaasa Vello Kitsinguga (1933-2016) Jõgevamaale Vägari külla abikaasa Vello kodutallu. Majandis on Maimu töötanud agronoomina, majandusjuhatajana ja raamatupidajana. Peale põhitööd tegutses 43 aastat ka ilmavaatlejana Meterioloogiajaamas. Pensionile jäädes tegeldi koos abikaasaga talupidamisega. Lisaks sellele jäi Maimul aega ka kaunist koduaeda kujundada.

2006. aastal alustas Maimu Kitsing maalimist Jõgeva kunstikooli Avatud Stuudios Elita Järvela käe all. Ta oli väga produktiivne ja töökas, jõudis kahe aasta jooksul päris palju pilte maalida. Inspiratsiooni oma maalide teostamiseks sai ta looduse ilu ja võlu märkamisest. Tema suurim kriitik ja piltide raamija kodus oli abikaasa Vello.

Maimu Kitsingu personaalnäitusega sai tutvuda oktoobris 2008 Jõgeva Kultuurikeskuses.

Aitäh Maimu tütrele Helile, kelle kaudu kaunid maalid näitusele jõudsid. Kuna pilte on rohkem, kui raamatukogu ruum võimaldab üles panna, on näitusele oodata jätku veel kahes jaos, aprilli- ja augustikuus.










Uut lugemisvara

 

suurtele

väikestele

annetatud raamat

Esmaspäev, 1. veebruar 2021

Jaan Kaplinski 80

 22. jaanuaril  tähistas oma 80. sünnipäeva kirjanik Jaan Kaplinski.


Jaan Kaplinski (1941) on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Sündinud ja koolis käinud Tartus, õppis ta 1958-1964 Tartu ülikoolis romaani filoloogiat ja eriplaani alusel strukturaallingvistikat ja jäi aspirantuuri just lingvistina. Ta debüteeris luuletajana trükis 1959, esikkogu "Jäljed allikal" ilmus kassetis 1965. Kaplinski on 1960. aastatest peale olnud eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseisti-publitsistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleeme. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat "Tolmust ja värvidest" (1967), mille nimiluuletuse eest anti talle 1968 Juhan Liivi preemia. ..................

Luuletajana on  Kaplinski modernist, autor, kes oma esseedes ja luules lähtub omaenda isikust, oma kogemusest, tunnetest, lugemusest; kes mõtleb palju maailma asjade üle ja vahendab seega iseennast oma loomingus. Kaplinski on loodustundlikumaid ja -teadlikumaid autoreid eesti luules, kes on kunagi ühes oma intervjuus teatanud, et ta tahakski olla taim. Tema loomingus on alati olemas kõige elava austus, igasuguse liigirikkuse ja mitmekesisuse kaitse, autori astumine väiksema ja nõrgema poole, olgu tegemist looduse või rahvastega. Läbi aastakümnete, viimasel ajal eriti tungivalt kõneleb Kaplinski eesti keele kaitseks, loomuliku keeletunde arvestamise poolt, ..................

Allikas: Eesti kirjanduslugu/ Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker/Tallinn : Koolibri, 2001.




Aeg

Aeg käib vanas seinapalgis
vaikse tiktak-sammuga.
Suure häälega ta pole,
kuid on suure rammuga.

Aeg on see, kes kellapendlit
lakkamata kiigutab;
saadab pilvi üle taeva,
puudelatvu liigutab.

Ajal alati on aega;
aeg on pika meelega;
aeg on leek, mis limpsib halgu
oma kuldse keelega.

Aeg on see, kes tõuseb vara, 
kannab tassid lauale;
kevadel toob sinililled 
vanaema hauale.

Aeg on vahel nõnda tasa,
et ei ole märgata.
Alles siis ta tuleb meelde,
kui sul aeg on ärgata.

[1984/1987]


Ilmar Malin: Jaan Kaplinski. 1984. EAÜ, 2001
Allikas: Eesti kirjanduslugu/ Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker/ Tallinn : Koolibri, 2001

Postimees, 22. jaanuar 2021



Jaan Kaplinski “*** Seisatad metsa-…”

Seisatad metsa-
teel püüdmaks lumehelvest
mis sulab su peos

Haiku kogust “Kõik siin maailmas” (1980)
Leidis Kaja Kaldmaa


Eevi Rajasoo isikunäitus

Eevi Rajasoo isikunäitus kannab pealkirja "Minu aastaajad läbi luule ja käsitöö".

Aiduga seob Eevit tutvus juba 1973. aastast, mil ta asus tööle Aidu lastepäevakodus, algul kasvatajana, hiljem alghariduse õpetajana. Töötas ta siin kuni 2005.aastani. (Praegu kannab asutus nime Aidu Lasteaed-Algkool.)
Eevi võttis aktiivselt osa Aidu seltsielust, lauldes esialgu naisansamblis, hiljem segaansamblis. Luuletama hakkas Eevi juba koolieast peale. Vahepeal see soikus, kuna töö ja isiklik elu võttis palju aega ära. Kui jõudis kätte pensioniiga, jäi aega uuesti luuleridasid sepitsema hakata. Inspiratsiooni kirjutamiseks saab Eevi looduses jalutades, loodust ja inimesi jälgides. 

Näitusele on välja pandud ka Eevi meisterdatud kaardid ja ehted.

 
Et luuletusi lugeda, klõpsa pildi peale, läheb suuremaks!




Tule vaatama!

Uued raamatud jaanuaris