Minu kodu on Eestimaa

Näitus kutsub avastama Eestimaad ja tema kauneid paiku.

Marko Kaldur: "Eestimaad võib avastada vägagi vähese vaevaga, pühendades vaid mõne lühikese hetke oma pingelisest päevast huvitavatele piirkondadele. Ei ole vaja rohkemat kui keerata kõrvale suurelt maanteelt, sõita mööda kõrvalteid, pöörata sisse mõnest huvitavast teeotsast -
ning Eestimaa avaneb oma täies ilus ja huvitavuses."

 

Marko Kaldur käis meie lugejatega kohtumas 2016. aastal raamatukogupäevade raames.

Õmblussahtel

Näitusele on välja pandud õmblustarvikud ja toredaid mõtteid andvad käsiraamatud õmblemiseks ja õmblemisoskuste täiendamiseks. Margit Saluste raamat "Kõik tööd on head" tutvustab lastele teiste ametite kõrval ka õmbleja ametit. Tiia Toometi raamatust saab aga lugeda vahvat lugu sellest, kuidas panna nööpe. Luulesõbrad leiavad siit Milvi Panga teemakohase luuletuse "Kummut". Kõrvaloleval stendil püüavad pilku nõelapadjad, nööpidest tehtud seinapilt ja õmmeldud lasteriided.

Luuletuse autor on Milvi Panga

Tiia Toomet 70

Täna tähistab 70. sünnipäeva kirjanik ja muuseumijuht Tiia Toomet.
Tiia Toomet on sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas. 1970 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal. Tiia Toomet on Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ning oli aastatel 1994–2007 selle juhataja.

 

9.02.1947

 

Tule  tutvu meie raamatukogus näitusele välja pandud Tiia Toometi kirjutatud ja koostatud lasteraamatutega.

 

 

Loe rohkem:
http://www.elk.ee/?profile=tiia-toomet
https://et.wikipedia.org/wiki/Tiia_Toomet

Uus näitus

12. detsembrist on külastajatele avatud käsitöönäitus, mille on raamatukokku toonud MTÜ Vägari. Näitus jääb avatuks 6. jaanuarini 2017.

 

 

 

Tööde autorid ja juhendaja Kersti Pook

Siiras ja truu

Eilne kohtumine kirjanik ja rännumees Marko Kalduri ja tema samojeedi koeraga Tähekiir ajendas oma raamatukogus riiulitelt välja tooma raamatud, mis räägivad koertest. Näitus pakub kirjandust  erinevas vanuseastmes lugejale.

 

 

Pole teist looma, kes oleks pugenud inimesele nii hinge kui KOER. See kümne tuhande aasta eest kodustatud hunt on siiani justkui kutsikas. Nii aval, armastav ja seltsi otsiv.

Kui sul tuleb nüüd silme ette mõni aia taga lärtsuv lõukoer, siis tea, et ka haukumine on täiskasvanud metsloomale võõras. Ent koer haugub, kui ta on rõõmus, haugub, kui on hirmul või kurb, haugub ka selleks, et sind kutsuda või hoiatada.

Inimesest sõpra hoiab koer väga ega jäta teda ilmaski. Kuid ka sinu õuel on koeramaailm hoopis isesugune. Sinu neljajalgne lemmik elab vähem värvilises, kuid väga võimsas lõhnamaailmas. Koera nina on mõne lõhna suhtes isegi miljoneid kordi tundlikum kui sinul või minul. Oled ju märganud koerte kommet ilmast ilma ringi nuuskida? Küllap nemad naudivad lõhnasõnumeid nagu sina vikerkaart või kirevat kinofilmi. Samuti on koer terase kuulmisega, ehkki suudab magada ka lärmi keskel. Maitsva toidu lõhn seevastu äratab ta silmapilkselt.

Õieti on koeri palju, igaüks omaette isiksus. Mõni maiustab marjapõõsas, teine püüab kassiga võidu hiiri, kolmas tahab järjest kõik jalgratturid kinni pista, neljas on jälle leebus ise, kes koos liblikatega ringi silkab. Aga truu koerasüda tuksub nende kõigi rinnus ja pilk kutsub sõpra mängule.

/Raamatust: Roosalu, Eha ja Katri Smitt "Üle läve: loodus meie ümber" 2008/

 

Summ-summ-summ

Mõistatus

Gunvor Rootsi

 

Tal on nõel,

üks terav nõel,

aga ilma niidita.

 

Ka tema õel

on sama nõel

niidita ja siidita.

 

Aga tarus

on tal varud,

mida maitsta

tahaks karud.

 

 

Mesilane

Heljo Mänd

 

Summ-summ. Mul on väga kiire. Praegu korjan punaselt ristikult mett. Summ-summ. Pärast korjan kuldristikult mett. Summ-summ. Ma teen tööd. Aga Aldo küsib minult: "Kas sa võtad päikest?" Ma pean vist teda nõelama. Summ-summ. Segamise pärast.

 

 

 

 

Näitus pakub mitmesugust materjali mesilaste kohta. Huviline leiab siit kirjandust Eesti mesinduse ajaloost. Hüva nõu saavad mesilastepidajad. Lugeda saab mee tervendavate omaduste kohta ja kuidas mesilassaadusi kasutada raviks ja toiduks. Vahvaid lugusid, jutte ja luuletusi leiavad siit ka lapsed. Pildimaterjal ja savist meenõud pärinevad Helve kodusest varamust.

Mesilane

Marika Johanson

 

Elas tares tillukeses

mesilane jutukas.

Hüüti teda linnukeseks,

mitte mingiks putukaks.

Iseloomult pisut äge,

torises, kui pilluks tuld.

Aga seitse imeväge

pani meesse, mis kui kuld.

Mesilase imerohi

sinulegi mõeldud just.

Lusikaga ampsti suhu

suve, lilli, armastust.



Metsa seeneladu

Küllakutse

Eino Sepp

 

Tere päevast, tere,

armas seenepere,

tõmmu männiriisikas ja pilvik ere!

Kuidas ka käivad te käbarad?

Hiljuti sadas paar nädalat,

minul ei läinud need nohutult,

teid aga tõusnud on tohutult.

 

Tere, kukehari, sirmik-vihmavari,

roosa riisikas ja kännumamplikari,

suured seenesõnnid, väiksed puravikupõnnid,

kutsun külla kõik, kes minu järel kõnnib.

Aga mürgiseeni, toretsevaid, peeni

luban kaasas käia ainult koduteeni.

 

Uus näitus stendil viib seekord seeneriiki. Sekka lugusid, luuletusi ja teavet seente kohta. Aitäh Helvele rikkaliku pildimaterjali eest.

 

Tigu, tigu, näita sarvi!

Tšehhi rahvalaul

Tõlkinud Heljo Mänd

 

Tigu, näita sarvi mulle,

kuluraha annan sulle,

annan krossi piibu tarvis,

näita kas või korra sarvi.

 

Sipelgas ja tigu

Harri Jõgisalu

 

Sipelgas tänitas tigu laiskuse ja venimise pärast.

"Vaata, kuidas mina! Kannan pesa tarvis palke ja jooksengi veel!"

"Mis sa oma majast kõrshaaval kannad! Võta minu moodi kõik korraga kukile ja katsu, kas sa siis paigastki saad!" kostis tigu, upitas karbi paremini selga ja rühkis rahumeeles edasi.

Uus näitus viib tigude maailma. Lisaks kirjanduslikule materjalile pakub näitus vaatamiseks ka pilte, teokarpe, teokarpidest ehteid ja ehete karpi ning merekarpe Helve kodusest kollektsioonist.

Merestiil

Väljapanek pakub valiku merekultuuriaastal stiilselt riietumiseks

Veelinnud

Pildirikas raamatunäitus tutvustab linde, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega. Vaadata saab ka iidse Jaapani paberivoltimise kunsti tehnikas tüdrukute meisterdatud luiki ja parte.

Luiged

Olivia Saar

 

Luiged olid lahel,

uhke luigepaar,

kaugenes neist kallas,

kivisaar.

 

Seisan kivil üksi,

ümber tühi saar,

teise randa kadus

luigepaar.

Viisid mindki kaasa

üle suure vee,

tegid kaugustele

lahti tee.

                                                                         

 

 

Ira Lember 90

 

21. mail 1926. aastal sündinud Ira Lember on üks viljakamaid eesti prosaiste. Kirjandusse tuli Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega. Oma esimesed teosed avaldas Lember veidi vanemana kui 30-aastasena. Viimased paar aastakümmet on Lember kirjutanud peamiselt täiskasvanutele, vähemalt üks romaan aastas. Ira Lemberi sulest on ilmunud 40 raamatut lastele ja noortele, lisaks täiskasvanutele ca 20 romaani. Koos Erika Esopiga (1927-1999) ilmus Artur Erichi pseudonüümi all perekonnasaagast romaanitsükkel "Äikese varjud" ("Enne äikest", "Äike", "Pärast äikest", "Välgust tabatud", "Varjud", "Varjude allee", "Äikese varjud").

 

Mereröövlimöll

Röövlilaev

Henno Käo

 

Mütsid pähe, vöödki vööle,

röövlilaev läeb röövlitööle!

Purjed üles, plagu masti-

nii see käibki enamasti.

 

Vööde vahel püsse, pusse,

laevas palju kubujusse,

ei need ole papist mehed,

neist ei räägi ajalehed.

 

Saagilootused on ilmsed-

enamasti ühesilmsed

õlitavad oma püsse,

teritavad pikki pusse.

 

Paugub püss ja raksub rusik:

kullast peeker, hõbelusik,

rummivaadid, aardekirstud-

kõik on viimaks laeva kistud.

 

Kapten silub nahkset vesti,

kurss nüüd võetakse süüdvesti,

seda saart küll eal ei leita,

seal on mõnus saaki peita.

 

Labidad nüüd kähku mulda,

peitma hõbedat ja kulda!

Kümme sammu suurest kännust-

teame peidukoha tunnust.

 

Aarded peidus, ülev tuju,

kahjuks emme hüüab koju-

emmedel see paha komme.

Saaki jagada võib homme.

 

 

Uus näitus kutsub mereröövlite maailma. Põnevaid raamatuid, teemakohaseid pilte, luuletusi leiab siit nii suur kui väike lugeja. Laste peoraamat pakub ideid ja praktilisi nõuandeid, kuidas korraldada üks fantastiline ja meeldejääv sünnipäeva- või stiilipidu. Kõrvaloleval stendil olev piraadikostüüm annab hüva nõu, mida peole selga panna.