Aadress: Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: +372 5350 6125, e-post: Marje.Pagi@poltsamaark.ee
Avatud: ETN 10-18, KRLP suletud.
Raamatukogus on WIFI.




pilt

pilt

teisipäev, 26. märts 2024

Rõõmsaid kevadpühi!


Kuidas olla rahatark? Külas Õnnela Skobiej Swedbankist

 Neljapäeval, 21. märtsil käis Aidu raamatukogus rahatarkust jagamas Õnnela Skobiej.

 Õnnela on oma kohalik elanik ja meie raamatukogu aktiivne lugeja. Swedbankis on ta töötanud 12 aastat. Ta rääkis oma karjäärist, digitarkusest ja mis toimub pettuste maastikul. 

Tänane ühiskond on digitaalne ning aitab paari liigutusega teha panga ülekandeid, tellida kaupa ja otsida infot interneti avarustes. Selle kõrval ei tohi unustada, et head võimalused kujutavad teinekord ka ohtu. Kuulajad said teada, mida tähele panna ning kuidas ennetada ise petu ohvriks langemast.









Aitäh!

esmaspäev, 25. märts 2024

Märtsikuusse veel uusi raamatuid!

 Prouad on tagasi! Erinevate iseloomude, harjumuste ja oma väikeste kiiksudega hilises keskeas naised, keda seob kauaaegne sõprus. Võib kindel olla, et sõbrannadel tõesti on, millest rääkida, ja pole olemas küsimust, mille kohta neil oma arvamust poleks. Kui aga arvamus on, peab seda avaldama. Häälekalt. Häbenemata.

Ja kuna prouade põhimõte on „Elu tuleb elada!“ haaravad nad kõigist seiklustest, mis elu ette veeretab, lustiliselt kinni. Erinevad iseloomud ja kõvad karakterid muudavad nende seiklused mõnikord isegi tragikoomilisteks, aga tänu uljale meelele ja parajale portsule praktilisele mõistusele need prouad juba hätta ei jää.




Vana kukk, kelle hõbehäälne kikerikii on taluõuel kõlanud peaaegu kolm aastat, on otsustanud minna pensionile. Teda asendab uus kukk, kes aga kireb loomade arvates nii valesti, et sellest pole võimalik aru saada. Kas ta saab ikka oma tööga hakkama, kui keegi teda ei mõista? Sea arust räägib ta võõrkeelt ja lehma arvates ei oska ta üldse rääkida.




Sisututvustus

Kuidas näevad välja erinevad aastaajad? Mis neid iseloomustab? Mida me siis teeme?

2–4-aastastele mõeldud tegelusraamat annab vastused laste küsimustele ja võimaldab eri teemadel vestelda. Detailseid pilte on tore vaadata koos, aga need sobivad ka iseseisvaks uudistamiseks. Raamat arendab sõnavara ja maailmast arusaamist. Klappide alt leiab humoorikad lahendused.


teisipäev, 19. märts 2024

Kuidas olla rahatark?

 KOHTUMINE RAAMATUKOGUS!


Neljapäeval, 21. märtsil kell 15.oo
Aidu raamatukogus

külas Õnnela Skobiej Swedbankist

 Õnnela räägib oma karjäärist, digitarkusest ja mis toimub pettuste maastikul


Olete oodatud!

esmaspäev, 18. märts 2024

TEADE


 

Kaks uut raamatut


Ehkki Robert on alles 16-aastane, on ta oma vanemate töö tõttu elanud juba neljas välisriigis. Viimaks otsustab pere tulla tagasi Eestisse ja sinna ka jääda. Ent peagi avastab end võõrsil võõrana tundnud noormees üllatusega, et ta on võõras ka omade seas. Paljude meelest polevat ta õige eestlane, vaid hoopis ameeriklane, kes isegi ei oska eesti keeles vanduda! Roberti üheks valikaineks saab koorilaul – eestlaslikumat asja pole ju olemaski! Pealegi hellitab noormees lootust laulupeol esineda. Kuid kooriõpetaja pole Robertist sugugi vaimustuses ja noormehel tuleb koori pääsemise nimel tublisti vaeva näha. Talle tuleb appi paralleelklassiõde Sabrina. Kooliaasta edenedes on Robert leidnud nii sõpru kui ka vaenlasi ning püüab välja selgitada, mis ikkagi teeb ühest eestlasest õige eestlase. Ent just siis, kui asjad näivad lõpuks ometi laabuvat, saabub uudis, mis muudab kõike. Oma uues noorteromaanis käsitleb Ene Sepp kuuluvuse ja identiteedi küsimusi tänapäeva paljude võimaluste maailmas. Taustaks laulupeo kõikehaarav võlujõud, uurib kirjanik, kui tähtsad on noore inimese sirgumisel tema juured.



MINU VALGA LINN, MIS EI MAHU ÜHTE RIIKI

AutorKuido Merits

Piirilinn. Ühislinn. Kaksiklinn. Justkui kaks õde, kes koos ja kõrvuti kasvanud, kõike kogenud. Kauge ja kahanev kant. Ääremaa või mitte? Üks linn, kaks riiki. Suur perspektiiv! Eesti lõunavärav, Läti põhjavärav.
Küllap tähistab Valga enamiku eestlaste jaoks eeskätt paika, kust saab edasi Lätti – mina polnud mingi erand. Kuni saabus pealinna vurle jaoks võimalus end proovile panna tolles tundmatus väikelinnas. Väikelinlikku depressiivsust ma siin ei kogenud, küll aga teatavat turbulentsi ning elasin üle mõningaid mullistusi. Tajusin kaduviku nostalgiat keset inimtühja agulitänavat ja juugendmajade ümber ning hingasin sisse tuleviku tuuli Pedeli paisjärvede vahel ja kaksiklinna tuksuvas linnasüdames.

Avastasin end ka Läti Valka poolelt ja Karula kuplite vahelt, müttasin saunas ja rokiklubis, kohates pärisinimesi siin ja seal. See on minu lugu – poolfiktsioon – ühest iseäralikust linnast, mida ei aja segamini ühegi teisega, kuna ta ei mahu raamidesse.

neljapäev, 14. märts 2024

Vahtraninade rühma emakeelepäev

 Peale Käbide rühma külaskäiku tulid raamatukokku Vägari lasteaia Vahtraninade rühma lapsed koos tädi Sirjega. Kui laul "Emakeel" kuulatud, rääkisime tänase päeva tähtsusest, ilusast eesti keelest ja selle püsimajäämisest. Juttu tuli ka sellest, et suureks saades on võimalus juurde õppida teisi keeli - võõrkeeli. Kui keeled suus, on tore maailmas ringi rännata ja reisida. Kuulasime luuletusi emakeelest, emakeele hoidmisest, kaitsmisest ja raamatu lugemisest. Lapsed rääkisid oma lemmikraamatutest.

Kuulamiseks oli valitud  "Peep ja sõnad" raamatust lugu "Jänes põues". Raamatu on kirjutanud lastekirjanik Eno Raud. Lugu rääkis sellest, kuidas väike poiss Peep sõnadega kimpu jäi. Sõnad olid tuttavad, aga ritta pannes tähendasid hoopis midagi muud. Kristina Reinelleri suurepäraste piltidega raamat teeb koolieelikutele lihtsalt ja lõbusalt selgeks mitme tuntud kõnekäänu tähenduse.

Head emakeelepäeva!

 




Käbide rühma emakeelepäev

 Emakeelepäeva hommikul külastas raamatukogu Vägari lasteaialaste Käbide rühm. Sissejuhatuseks kuulasime laulu "Emakeel". Rääkisime isamaast ja emakeelest, vaatasime meie raamatukogus olevaid erinevaid aabitsaraamatuid, uurisime tähestikku ja numbreid. Kuulasime Viivi Luige kirjutatud raamatust "Aabitsajutud" lugu "Kuidas Johannes lugema õppis" ja  avastasime raamatust "Eesti" kolme vapra vapilõviga Eesti asju.

Head emakeelepäeva!



Lapsed laulu "Emakeel" kuulamas


 Erinevate aabitsaraamatutega tutvumas


Contra ja Nemvalts "Poiste aabits"


Viivi Luik "Aabitsajutud"





Aasta 2024 tegijad looduses

Raamatunäitus teeb tuttavaks aasta 2024 tegijatega Eesti looduses: kägu, harilik tamm, harilik saarmas, vööthuul-sõrmnäpp, kirju-tumesilmik, leostunud gleimuld, harilik helvik, kamperriisikas ja koha.




Mõned näited: 
                                   
  2024. aasta linnuks valisid linnuteadlased käo.                                        

Kuku, sa, kägu

Eesti rahvaviis rahvuseeposest "Kalevipoeg"

Kuku, sa, kägu, kuldalindu,
häälitsele, hõbenokka,
kuku meile kuulutusi, 
häälitsele ilmutusi,
veeretele lauluvara, 
ketra kuulutuse lõnga,
kuju kauni ajakangast.

Kui sa ei kuku, kukun ise,
pajatelen, pardikene,
lasen luige laulusida,
seitsmekordseid sõnumida
vanast ajast veeremaie,
kuldset ajast kuuldamaie,
iluajast hiilgamaie.

Üks on sõnum hülge suusta,
teine lainte tütterelta,
kolmas rannakaljudelta,
viies veteemandalta,
kuues kuude kudujalta,
seitsmes saare taadilt, eidelt.

                                               
                                    2024. aasta puu on harilik tamm.

 Tamm

Tamm on suur
ja vägev puu,
tammest räägib 
rahvasuu.

Puit tal tugev
nagu raud,
väärikas on
tammest laud.

Ta on kahar,
pole tikk.
Eluiga
 tammel pikk.

Tamm on eestlaste seas väga hinnatud puu ja teda peetakse puude kuningaks. Ta on suur ja tugev ning sageli ületab oma kasvult ja ka vanuse poolest teisi puid. Tamm peab vastu ka tormis, elab üle põua ja veeuputuse. Teada on, et vanasti oli Eestis palju tammemetsi, kuid praegu see enam nii ei ole. Enamik tammikutest raiuti maha laevaehitusmaterjaliks Põhjasõja ajal. Eestis kasvav tammepuu võib heade kasvutingimuste korral elada  kuni 1000-aastaseks. Eesti jämedaim ja vanim puu on Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri tamm, mille vanus on ligikaudu 700 aastat.

Tähelepanu ja austus tamme vastu väljendub veel selleski, et tammeleht on meil looduskaitse sümboliks ja paljude inimeste perekonnanimeks on Tamm

                                          Allikas: Maria Teiverlaur "Minu kodumaa", 2018

Märtsikuu tähtsad päevad

 Väljapanek tutvustab lastele märtsikuu tähtsaid päevi: naistepäev, emakeelepäev, kevade algus/kevadine pööripäev, Suur Reede, lihavõtted.

Märtsikuu

Märtsikuus saab õues juba
väga palju teha.
Päev on veninud ja koidust
ei saa kohe eha.

Jõuab päiksekiiri püüda,
joosta juuksed valla,
vaadata kuis lumi läheb
veena rentslist alla.
Ujutada laevukesi, 
ja neil purje peale
kirjutada tervitusi
terve ilma peale.

Heiki Vilep




Päikselist kevadkuud!

teisipäev, 5. märts 2024

Automatkajad Aafrikas

 29. veebruar oli raamatukogu reisihuviliste päralt. Külas käis Mikk Seer, kes jagas muljeid automatkajate reisist Marokosse ja Lääne-Saharasse slaidide ja video vahendusel.

Mikk elab Jõgeval, aga tema lapsepõlvekodu asub meie raamatukogu teeninduspiirkonnas. Sõit võeti ette 5 ekipaažiga. Reisiseltskonda kuulus 11 täiskasvanut ja 3 last. Kõige noorem seikleja oli kahe kuune. Reis kestis kokku kuu aega ja selle läbimiseks kulus 13000 km.

Peale Mikk Seeriga kohtumist veebruarikuu viimasel päeval raamatukogus, oli meeldivaks üllatuseks leida 1. märtsi ajalehest Vooremaa, lehekülgededel 6-7, ajakirjanik Tiina Sääliku pikk ja põhjalik lugu "Kuidas 4x4 maasturite reisisellid aastavahetusel Lääne-Saharat avastasid". Tasub kindlasti lugemist! Nii tore oli kuuldu veelkord läbi elada ja meelde tuletada.

Soovime Mikule uusi ja põnevaid reisisihte!