Kevadpüha ja volbripäev

Keelemees Wiedemann on kirjutanud, et 1. mai on kõigi tarkade või nõidade päev.  30. aprilli õhtul või 1. mail on tehtud maituld. Saksamaal on see komme tihedalt olnud seotud nõiakunsti ja nõiduse tõrje maagiaga. Saksamaalt pärineb ka legend Walpurgi ööl Blocksbergi mäel peetavast nõiasabatist*. Nõidade sõidust loksperile, s. o.öistele nõiapidustustele on teada rahvajutte ka Saaremaalt.

Maitulega on rahvad tähistanud saabunud kevade lõplikku võitu talve üle. Võitu on kinnitatud maagiliste toimingutega: tehti tuld, helistati kelli, kolistati, löödi lokku, toodi  hoonete kaitseks rohelisi oksi.

Eestis säilinud teadetes ei ole juttu maagilistest tomingutest tule juures. Maipäev oli noorte tutvumis- ja sõpruspäev. Maituli on enamasti seotud noortepeoga, kus maa peale tehtud tule juures pühitseti mai saabumist. Siiski on jaanituli olnud maitulest tähtsam.

Koduses majapidamises on volbripäeval ahjukütmine keelatud, et mitte pikset majja meelitada. Volbripäeval kehtis ka künni keeld.

Torma kandis pandi vana kalendri järgi arvestatud volbripäeval kartulid maha, Põlvamaal külvati sel ajal lina, Viru-Jaagupis kapsa- ja kaalikaseemet ning Palamusel kurki.

Volbripäeva on peetud ka kaunviljade külvamise päevaks. Sel päeval külvatud herned, läätsed ja oad pidid ilusamad kasvama ja hästi pehmeks minema.

Soomes oli samuti kombeks sel päeval ube külvata. Põhjanaabrite volbripäev vappu on neil olnud ka karjalaskepüha.

Kui volbripäeval on soe ilm, siis tuleb külm suvi, kui volbripäeval on külm ilm, tuleb soe suvi, öeldi Läänemaal ja oodati sel päeval pääsukeste saabumist. Samas kandis usuti ka, et kes volbripäeval kollast liblikat näeb, sellel annavad lehmad head piima, millest saab kollast võid.

Kui volbripäeval vihma ja lörtsi sadas, öeldi, et nüüd vihtlevad vanad nõiad. 

Meeleolukat volbriööd!