Aitäh, Mae!
Triivpuidumaja pööningult avanevad suurepärased vaated sügavrohelisele merele ja safiirsinisele taevale. Aga Rosie ei suuda pöörata silmi enda käes olevalt pleekinud fotolt ja selle tagaküljele kirjutatud sõnadelt, mis muudavad kõike…
Olles jõudnud pärast ema surma tagasi väikesesse mereäärsesse Taevaabaja külla, ei soovi Rosie Merchant muud, kui varjata oma pisaraid, üürida oma lapsepõlvekodu välja ning minna tagasi oma „pärisˮ elu juurde, eemal klatšivatest külaelanikest ja Devoni metsikust ilmast, mille eest ta aastaid tagasi põgenes.
Oma üllatuseks leiab ta kivist trepil seismas naeratava matkasaabastes mehe – kohaliku taluniku Liami. Tema pakkumisest – aidata lagunevat, eraldatuses asuvat Triivpuidumaja korrastada – on raske keelduda, ja vaatamata Rosie otsustavusele mitte kedagi endale lähedale lasta, jalutavad nad peagi meeldivalt aega veetes koos mööda pankrannikut. Pilved sõuavad lõputus taevas ja rohelised lained murduvad vastu kaljusid, mis tuletab Rosiele meelde, et kusagil ei ole kaunim kui kodus.
Seejärel satub Rosie Triivpuidumaja pööningul peale fotole, mille kaudu tuleb välja jahmatav tõde selle kohta, kuidas Rosie ema aastaid tagasi Triivpuidumajja elama sattus… ja Liam näib hoolivat ainult selle loo tagajärgedest tema lähedalasuva talu jaoks. Kas ta oli sellest valusast saladusest juba teadlik ning kas Rosie peaks alatiseks Taevaabaja külast lahkuma? Või võimaldab keerulise perekonnalooga silmitsi seismine Rosiel viimaks selles kaunis kohas oma juured leida?
See kaasahaarav lugu vanadest saladustest, usaldama õppimisest ja kodutunde leidmisest kutsub rändama Devoni järsule ebatasasele rannikule. Debbie Macomberi, Barbara OʼNeali ja Mary Alice Monroe austajatele meeldib see imeilus ja positiivne lugu kindlasti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar