Edie tunneb kergendust, kui tema ämm Anna DeLuca sureb. Ta süüdistab Annat õnnetuses, mis hävitas tema perekonna. Ämma testament sunnib aga Ediet sõitma Sitsiiliasse, päranduseks jäetud villasse mere ääres. Kas ämm püüab neid isegi hauast endise abikaasa Joe´ga uuesti kokku viia? Edie ei kavatse sel juhtuda lasta! Enne, kui ta jõuab aga lahkuda, hakkab villa oma seinte vahel peituvaid saladusi üksteise järel avaldama. Kes on tüdruk Anna kõrval nende lapsepõlvefotol ja miks on ühe tüdruku nägu pildil ära kraabitud? Miks tahab keegi või miski, et nad jätaksid mineviku rahule? Villa on koht, kus vanad kummitused tunnevad end koduselt, kuid kas nende pärand tuleb maha matta enne, kui Edie ja Joe saavad
edasi liikuda... 
Ühe väikese tüdruku kaks vanaema on kimpus olevikuga ja minevikust kerkivate varjudega. Igapäevaste tegevuste taustal meenutavad nad nooruspõlve, sõda ja inimsaatusi, mis nende kõrval lahti hargnenud. Ühel on kodumaja jäänud Karjalasse, teise riigi piiri taha, nii et koduradadele enam ei pääse. Aga meenutada on ka kaunist noorusaega vabana saarestiku kaunis looduses.
Läbi kõige selle on püsinud ka sõprus: kummalgi naisel on elupõline sõbranna, kes on tema kõrval olnud läbi kõigi nende aastate, vihmas ja päikeses, heas ja kurjas.
Nõmmeliivatee on vastupidav taim, mis hoolimata karmist ilmast või mahatallamisest ikka ja jälle kaunilt õitseb.
Sirpa Kähköneni poeetiline raamat teeb reisi läbi Soome ajaloo ja inimsaatuste, teemaks inimese imetlusväärne sisemine tugevus.
Romaani tegevus toimub Pärnus, kujuteldava muusikateatri orkestris teist viiulit mängiv Murel saab ootamatult teada, et tema lepingut teatriga uuest hooajast enam ei pikendata. Kuidas oma eluga edasi minna? Vaevalt toibunud sellest jahmatavast uudisest, istub pargipingil tema kõrvale tunnustatud helilooja, kes teeb talle ettepaneku hakata kirjutama libretot operetile, mille muusika heliloojal juba peaaegu valmis on komponeeritud. Murel võtabki ettepaneku vastu, töö opereti kallal hakkab talle vägagi meeldima, ja mitte ainult töö...
See on romaan armastusest, suurtest plaanidest ja... heitlikest inimsuhetest, mille autor oskab lugejat üllatada veel päris lõpu eel.
„Maja mere ääres“ valiti RNA (Romantiliste romaanide autorite ühing) poolt 2021. a parimaks põnevus- või krimisugemetega armastusromaaniks.
Ühe väikese tüdruku kaks vanaema on kimpus olevikuga ja minevikust kerkivate varjudega. Igapäevaste tegevuste taustal meenutavad nad nooruspõlve, sõda ja inimsaatusi, mis nende kõrval lahti hargnenud. Ühel on kodumaja jäänud Karjalasse, teise riigi piiri taha, nii et koduradadele enam ei pääse. Aga meenutada on ka kaunist noorusaega vabana saarestiku kaunis looduses.
Läbi kõige selle on püsinud ka sõprus: kummalgi naisel on elupõline sõbranna, kes on tema kõrval olnud läbi kõigi nende aastate, vihmas ja päikeses, heas ja kurjas.
Nõmmeliivatee on vastupidav taim, mis hoolimata karmist ilmast või mahatallamisest ikka ja jälle kaunilt õitseb.
Sirpa Kähköneni poeetiline raamat teeb reisi läbi Soome ajaloo ja inimsaatuste, teemaks inimese imetlusväärne sisemine tugevus.
Romaani tegevus toimub Pärnus, kujuteldava muusikateatri orkestris teist viiulit mängiv Murel saab ootamatult teada, et tema lepingut teatriga uuest hooajast enam ei pikendata. Kuidas oma eluga edasi minna? Vaevalt toibunud sellest jahmatavast uudisest, istub pargipingil tema kõrvale tunnustatud helilooja, kes teeb talle ettepaneku hakata kirjutama libretot operetile, mille muusika heliloojal juba peaaegu valmis on komponeeritud. Murel võtabki ettepaneku vastu, töö opereti kallal hakkab talle vägagi meeldima, ja mitte ainult töö...
See on romaan armastusest, suurtest plaanidest ja... heitlikest inimsuhetest, mille autor oskab lugejat üllatada veel päris lõpu eel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar