Raamatukogus vaba aega veetmas

Käes on jaanikuu

Helendav avarus ümber ja üle.

Kõrge taevas on taevalik; sinine.

Varjab sõnajalg jaanikuu lopsaka süle,

õit ja õnne jääb otsima inime.

                                       Virve Osila

Jõulud ja jaanipäev on eestlaste aastaringis kaks tähist, mis ühtviisi olulised ning oodatud. Suured pühad - ja seda need talve ja suve keskpunktid ju on - nõuavad pikka ootusaega, tasast jõudmist nendeni. "Aega arvati vanasti tähtpäevade järele. Aasta oli jagatud kaheks pooleks. Jaanipäevast jõuluni ja ja jälle jõulust jaanipäevani." (Tarvastu)

   Läheneva jaanipäeva märke tunneme eelkõige looduse kaudu, mis oma täisküpsuses suure suve algust kuulutamas. Kaunilt kõlav ütlemine - "jaanipäeval õitseb kõik, mille sünnitanud maa" - on kindlasti omal kohal, sest meie põhjamaine taimeriik on õitemeres, oma vägevuse tipul. "Jaaniööl tuleb iseäralik elu loodusesse. Puu kõneleb jaaniööl puuga, lilledki ajavad lilledega juttu ja rohi kuulutab sahisedes oma tähelepanemisi rohule. Kivid üksi seisavad tummalt ja kuulavad kadeda meelega pealt, kuidas terve loodus ennast "jututoaks" moondunud." Taimedes tundub olevat niipalju elujõudu, et inimenegi püüab sellest osa saada. On ootuspärane, et just sellel ajal korjatud taimedest kõige enam abi loodeti. "Jaaniööl tuli koguda ka kõiki arstitaimi, sest hiljem kaotavat taimed oma raviva toime. Samuti valmistati jaaniööl kasevihtasid ja nendega vihtlemine pidi ravima jooksva-ning muid liigese- ja lihastehaigusi ja valusid". Ei jäetud loomigi hooleta - "loomadele toodud enne jaanipäeva üheksa valla maa pealt lilli, siis olla sui piima ja või saak ees" (Rapla).

  Jaanipäevaks on hein niitjat ootamas ja kuigi heinategu üldjuhul alles pärast jaani õige hoo sisse saab, peab natuke jaaniheina jaanilaupäevaks niidetud olema. "Kui enne jaanipäeva heinu tehakse, siis võib neid igale loomale rohuks pruukida haiguste vasta ja ta aitab" (Helme). Jaanipäevast sai alguse lakasmagamine, mille mõnu veel tänagi oskame nautida. "Heinategu peab alustama enne jaani, see on õige peremees, kelle pere enne jaani - jaanilaupäeval saab juba lakas värske heinte peal magadfa" (Anna).

Allikas: "Väike jaanipäevaraamat"

Toiduklubi

14. mail toimus meil hooaja viimane toiduklubi.
Toidulaual olnud erinevatest toitudest võiks välja tuua kevadise tervisliku smuuti, mis sisaldas
võilille õisi ja varsi, naati, selleri vart, banaani ja piima.
Kaupluse toodedest meeldisid osalejatele marineeritud angersäga ja VEGAN kõrge kiudainesisaldusega näkileivad seemnetega.
   Seekordsed jututeemad viisid rohkem maaelu valdkonda. Maiel olid kaasas pildid oma endistest koduloomadest. Tuletasime meelde, kui palju on elu viimasel ajal maal muutunud. On vähe peresid, kus veel peetakse koduloomi ja muutustega seoses on vähenenud paljude taime- ja linnuliikide esinemine. Näiteks ei kohta enam meie kandis pääsusilmi, kullerkuppe. Vähem lendab ringi pääsukesi.  Juttu veeretades möödus aeg kiiresti. Enne koduteele asumist said soovijad kaasa võtta Helve toodud karulaugu lehti.

Toiduklubiga jätkame sügisel.

Lõvi - loomade kuningas

Inimestel on palju vanasõnu ja ütlemisi, milles loomi võrreldakse inimestega. Nii on lõvi tunnistatud loomade kuningaks.

Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Tutvudes näitusega saadki rohkem teada elust lõvide maailmas.



 

 

Lõvid

Ralf Parve

Lõvi kannab laia lakka,

luurab kurjalt

võre takka.

Tal on tugev käpp ja turi

ta on ohtlik,

ta on kuri!

Ainult kärbsed - need ei pelga:

vapralt istuvad ta selga.



Mai - lehekuu, õiekuu, toomekuu, külvikuu

Nii lehekuuks, õiekuuks, kui ka toomekuuks nimetati maid just looduses toimuva järgi - puud läksid sel ajal lehte, peenrad ja metsaservad olid lilli täis ning toomepuud ehk toomingad õide puhkenud. Külvikuuks kutsuti maid, sest siis oli õige aeg ära teha kõik külvitööd - seemned peenardesse ja põllule mulda puistata. (Raamatust: Eve Hele Sits "Mooni talurahva tähtpäevik")

Metsamoori kevadine umbrohusalat

Peenesta kaussi: nurmenukulehti, noori naadilehti, noori võilillelehti, vesiheina, melissi ja piparmünti, põdrakanepi noori võrseid, värsket kurki.
Pane peale pisut õli, sidrunimahla, suhkrut ja jodeeritud soola. Sega ning söö nautides.

Raamatust: "Metsamoori pereretk. Retked looduses". Koostanud Irje Karjus

Üllatuskülaline raamatukogus

Möödunud reede oli üllatusterohke. Raamatukogu ukse vahelt vaatas sisse fotol olev külastaja. Lähemale tulles selgus, et raamatuid tuli laenutama ja vaba aega veetma Mõmmi. Rõõmus vingerpussi viskaja oli meie raamatukogu lugeja Ele-Riin. 

 

Salakohting raamatuga

Raamatu ja roosi kuu on sedakorda lõppenud. Nüüd on paras aeg avaldada, millised üllatused lugejatel "Salakohting raamatuga" pakki avades ees ootasid. Valikusse kuulusid raamatud märksõnaga "Lilled kaanepildil" ja "Unustuse hõlma vajunud raamatud". Loodan, et raamatukogul õnnestus oma lugejaid meeldivalt üllatada.