Sinule, aiasõber!

 Käes on maikuu, loodus puhkeb iga päevaga aina rohkem õide. Üha päikesepaistelisemad ja soojemad päevad meelitavad meid õue tegutsema. Uus näitus pakub aiasõbrale raamatuid, kust leida häid nõuandeid ja soovitusi erinevate aiatööde tegemiseks. Ütleb ju vanasõnagi: hüva nõu on kallis. Ja on ju aiapidamine ka üks teraapia vorme, sest kui sina hoolitsed taime eest, siis taim hoolitseb sinu eest ja selle tulemusena paranebki nii sinu vaimne kui ka füüsiline tervis.

William Kent on öelnud: "Iga aiatöö on maastiku maalimine."

Rõõmu ja silmailu oma koduaiast!

Koos on tore

 

Põltsamaa Raamatukogu virtuaalne lugejamäng 10

 

Virtuaalne lugejamäng 10

„Üks küsimus – viis vastust“. Seekordse lugejamängu teemaks on kunstnike elulood. Selle lugejamängu küsimus on viimane.

Küsimustele vastata saab nädala jooksul. Vastajate vahel loosime välja raamatukogu märkmiku.

  3.-9. mai virtuaalse lugejamängu küsimused

Põltsamaa Raamatukogu virtuaalne lugejamäng 9

Virtuaalne lugejamäng 9

„Üks küsimus – viis vastust“. Seekordse lugejamängu teemaks on kuulsate inimeste poolt öeldud mõtteterad.

Küsimustele vastata saab nädala jooksul. Vastajate vahel loosime välja raamatukogu märkmiku.

26. aprill - 2. mai virtuaalse lugejamängu küsimused

Uus lugejamäng järgmisel esmaspäeval!

Raamat ja roos

 23. aprill - rahvusvaheline raamatu ja roosi päev.

Sa oled veel

vaid kaunis mälestus

mu meeltes

roos mille okkad

ammugi on põrmuks

pudendanud aeg

kuid Sinu ilu

ta pole suutnud võtta

see aastatega mulle

veelgi erakordsem näib

/Tiina-Maria Steinberg/

Need kaunid luuleread pärinevad raamatust "Äratundmine", mille autor on  Tiina-Maria Steinberg. Tore raamat luulesõpradele!

Tiina-Maria Steinberg: "Minu esimene luulekogu sisaldab 80 luuletust, millest enamik on kirjutatud aastatel 2013-2014.

Hobifotograafina armastan palju looduses viibida ja mitmed mu luuletused on sündinud looduse ilu imetledes ja sellest inspiratsiooni ammutades. Kuna luuletamine ja fotograafia on mu elus juba nii tihedalt omavahel seotud, siis olen valinud kogu ilmestama 27 fotot kaunist Eestimaa loodusest.

Oma päris esimesed luuletused panin paberile algkoolieas - sellest ajast on säilinud isegi üks vahva koolivihikust valmistatud värviliste joonistustega luuleraamat.

"Äratundmine" kutsub veidikeseks aega maha võtma, vaikselt mõtisklema ja sügavamalt iseendasse süüvima. Tihti me kardame vaadata iseendasse ja küsida küsimusi nagu: "Kes ma olen?", "Mida ma päriselt tahan?" Ometi võivad need küsimused viia meid põnevate avastusteni ja äratundmisteni, vahel isegi suurte elu- ja suunamuutusteni.

Enamus kogumikus olevatest luuletustest on sündinud mitmetest äratundmistest minu enda elus - võiks öelda, et otse selle protsessi sees, mille üheks viljaks on kindlasti ka käesoleva luuleraamatu ilmumine."

Uut lugemist aprillis 3

                                                                

                                                     

                                                             

Ruben ja Sigma, noor juristipaar, kolivad perelisa ja töö tõttu Tallinna oma elu peale. Elul aga on neile varuks mitmeid üllatusi, ent ka lihtsalt ... elu ennast. Kõige selle taustal on lähimineviku sündmused ja kuumad teemad valimistest koroonakriisini.

                                                     

 Üksildane, kibestunud Leonora elab väikeses ääremaa külas, looduslikult kaunis paigakeses. Olles üle kümne aasta lesk, pole talle jäänud midagi enamat peale vana maja, mille ta armastatud abikaasa oma kätega ehitas. Nüüd tahetakse seegi Leonoralt võtta, koos mälestuste ja kõige muuga, millest ta ahtake maailm koos seisab.

Juhuse tahtel ilmub Leonora ellu neljajalgne sõber, kelle ustaval toel leiab vana naine hingerahu, nii et elu omandab hoopis teistsuguse värvingu.
„Leonora” räägib põlvkondadevahelistest keerulistest suhetest, päranduse pinnal tekkivatest pingetest, hoolimatusest ja omakasust, mis viib sildade lõpliku põlemiseni.
Siiski leidub kusagil inimlikku soojust, mis suudab hääbunud õnnetunde uuesti ellu äratada.

                                               

Hanneli on noor lootustandev pianist. Pärast traagilist õnnetust, mille tagajärjel sureb tüdruku ema ja isa otsustab kolida väikesesse Tuhakõrve linnakesse, tundub Hannelile, et ta on pidanud loobuma kõigest. Seetõttu otsustab ta loobuda ka muusikast. Läbi isiklike väljakutsete, eneseleidmise ja traumast tasapisi ülesaamise hakkab Hanneli märkama enda ümber teisi, kes abi vajavad, ja leiab uuesti tee muusika juurde.

Merilin Paas-Loeza noorteromaan „Mida silmad ei näe“ pälvis kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2020. aasta noorteromaanivõistlusel ühe kahest välja antud III kohast.

Raamat, mis sisaldab endas lühikesi jutukesi viies meid nutimaailmast lummava looduse juurde. Lood haaravad endaga kaasa ja kirjeldavad elavalt meid ümbritsevat. Raamatus on kokku 46 kaasahaaravat juttu, mis on alguse saanud metsades, mere ääres, terrassil, unne vajudes, loodust vaadeldes, vahetevahel ka mõnest lapse väljaütlemisest. Nende lugude mõte on tuua lapsed loodusesse. Õigemini tuua loodus lasteni, kes sinna ise minna ei saa. Või isegi kui saavad, siis järgmisel korral metsa või jõe äärde minnes uurivad nad ümbrust ehk teise pilguga, saades nii uusi teadmisi ja elamusi. Raamatut kaunistab enam kui 50 imelist illustratsiooni, mis teevad raamatu lugemise põnevaks ka kõige pisematele lugejatele.

Eestikeelse raamatuga on kaasas ka raamatu onlines kuulamise võimalus. Loeb Janek Sarapson.

"Kõik, mis varjul eneses..." 2 näitus

 Aidu raamatukogus on avatud uus Maimu Kitsingu (22.11.1938-02.02.2011) mälestusnäitus tema pastellmaalidest, mis kannab pealkirja "Kõik, mis varjul eneses...".  

Seekordsele näitusele on välja pandud Maimu pastellitehnikas maalid erinevatest lilledest.

Esimese näitusega sai tutvuda  8. veebruari postituses.

Juba Kergu koolis Pärnumaal õppides olid tema tööd näitusel üleval. Hinges on Maimu alati joonistada tahtnud, aga välimist tõuget nagu ei olnud. Rahalise võimaluse nappusel läks ta kunstikooli asemel õppima Olustvere Sovhoostehnikumi agronoomia erialale.

1964. aastal kolis Maimu koos abikaasa Vello Kitsinguga (1933-2016) Jõgevamaale Vägari külla abikaasa Vello kodutallu. Majandis on Maimu töötanud agronoomina, majandusjuhatajana ja raamatupidajana. Peale põhitööd tegutses 43 aastat ka ilmavaatlejana Meterioloogiajaamas. Pensionile jäädes tegeldi koos abikaasaga talupidamisega. Lisaks sellele jäi Maimul aega ka kaunist koduaeda kujundada.

2006. aastal alustas Maimu Kitsing maalimist Jõgeva kunstikooli Avatud Stuudios Elita Järvela käe all. Ta oli väga produktiivne ja töökas, jõudis kahe aasta jooksul päris palju pilte maalida. Inspiratsiooni oma maalide teostamiseks sai ta looduse ilu ja võlu märkamisest. Tema suurim kriitik ja piltide raamija kodus oli abikaasa Vello.

Maimu Kitsingu personaalnäitusega sai tutvuda oktoobris 2008 Jõgeva Kultuurikeskuses.

Aitäh Maimu tütrele Helile, kelle kaudu kaunid maalid näitusele jõudsid.

 Augustikuus on piltidele oodata jätku.