Neljapäeval, 21. märtsil käis Aidu raamatukogus rahatarkust jagamas Õnnela Skobiej.
Õnnela on oma kohalik elanik ja meie raamatukogu aktiivne lugeja. Swedbankis on ta töötanud 12 aastat. Ta rääkis oma karjäärist, digitarkusest ja mis toimub pettuste maastikul.
Tänane ühiskond on digitaalne ning aitab paari liigutusega teha panga ülekandeid, tellida kaupa ja otsida infot interneti avarustes. Selle kõrval ei tohi unustada, et head võimalused kujutavad teinekord ka ohtu. Kuulajad said teada, mida tähele panna ning kuidas ennetada ise petu ohvriks langemast.
%20%C3%95nnela%20S.JPG)
.jpg)
Prouad on tagasi! Erinevate iseloomude, harjumuste ja oma väikeste kiiksudega hilises keskeas naised, keda seob kauaaegne sõprus. Võib kindel olla, et sõbrannadel tõesti on, millest rääkida, ja pole olemas küsimust, mille kohta neil oma arvamust poleks. Kui aga arvamus on, peab seda avaldama. Häälekalt. Häbenemata.
Ja kuna prouade põhimõte on „Elu tuleb elada!“ haaravad nad kõigist seiklustest, mis elu ette veeretab, lustiliselt kinni. Erinevad iseloomud ja kõvad karakterid muudavad nende seiklused mõnikord isegi tragikoomilisteks, aga tänu uljale meelele ja parajale portsule praktilisele mõistusele need prouad juba hätta ei jää.
Vana kukk, kelle hõbehäälne kikerikii on taluõuel kõlanud peaaegu kolm aastat, on otsustanud minna pensionile. Teda asendab uus kukk, kes aga kireb loomade arvates nii valesti, et sellest pole võimalik aru saada. Kas ta saab ikka oma tööga hakkama, kui keegi teda ei mõista? Sea arust räägib ta võõrkeelt ja lehma arvates ei oska ta üldse rääkida.
Kuidas näevad välja erinevad aastaajad? Mis neid iseloomustab? Mida me siis teeme?
2–4-aastastele mõeldud tegelusraamat annab vastused laste küsimustele ja võimaldab eri teemadel vestelda. Detailseid pilte on tore vaadata koos, aga need sobivad ka iseseisvaks uudistamiseks. Raamat arendab sõnavara ja maailmast arusaamist. Klappide alt leiab humoorikad lahendused.
MINU VALGA LINN, MIS EI MAHU ÜHTE RIIKI
AutorKuido Merits
Piirilinn. Ühislinn. Kaksiklinn. Justkui kaks õde, kes koos ja kõrvuti kasvanud, kõike kogenud. Kauge ja kahanev kant. Ääremaa või mitte? Üks linn, kaks riiki. Suur perspektiiv! Eesti lõunavärav, Läti põhjavärav.
Küllap tähistab Valga enamiku eestlaste jaoks eeskätt paika, kust saab edasi Lätti – mina polnud mingi erand. Kuni saabus pealinna vurle jaoks võimalus end proovile panna tolles tundmatus väikelinnas. Väikelinlikku depressiivsust ma siin ei kogenud, küll aga teatavat turbulentsi ning elasin üle mõningaid mullistusi. Tajusin kaduviku nostalgiat keset inimtühja agulitänavat ja juugendmajade ümber ning hingasin sisse tuleviku tuuli Pedeli paisjärvede vahel ja kaksiklinna tuksuvas linnasüdames.
Avastasin end ka Läti Valka poolelt ja Karula kuplite vahelt, müttasin saunas ja rokiklubis, kohates pärisinimesi siin ja seal. See on minu lugu – poolfiktsioon – ühest iseäralikust linnast, mida ei aja segamini ühegi teisega, kuna ta ei mahu raamidesse.
