Oled oodatud infotundi!

 

Maikuu uued raamatud

 

Kuidas alustada uuesti, kui su elu suurimat viga on näinud rohkem kui miljon silmapaari?

Unustage briljandid – internet kestab igavesti. Sotsiaalmeediakonsultant Isla Thompson sai valusa õppetunni, kui muutus valedel põhjustel viraalseks. Kuu aega hiljem näeb ta ikka veel õudusunenägusid sellest hetkest, kui rikkus ühe noore tähekese karjääri ja muutis ennast kõige töötumaks suunamudijaks Manhattanil. Aga tal ei ole luksust nii kaua peidus püsida, kuni Instagram jälle maha rahuneb. Mitte siis, kui Islal on vaja endal ja oma neljateistaastasel õel Danil katust pea kohal hoida. Seega võtab ta vastu esimese võimaliku tööotsa: ta hakkab hoolitsema Camilla, klantsitud välimuse, aga kohutava iseloomuga põrgukoera eest.

Pärast esimest nädalat, kui Isla on vedanud Camillat nii mängukohtingutele kui ka loomade selgeltnägija juurde, kahtlustab ta, et see taksikoer haugub hullemini kui hammustab – sama kehtib ka koera omaniku Theo Garrisoni kohta. Siiani on Isla karjäär seisnenud selles, et inimesed üksteisele meeldiksid, ja siin on Theo – kes peidab end meelsasti oma maine ja jõhkra erakluse taha. Aga Theo ei ole jõhker – ta on armas ja vaimukas ning Isla ei tohiks näha teda kellegi enama kui mehena, kes talle palka maksab. Sest Theod armastada tähendaks tõmbumist tema maailma eraldatud luksusesse, aga Isla peab Danile näitama, et vaatamata riskile on unistused alati püüdlemist väärt.

Taks ja Dogi on suured sõbrad. Nende päevi täidavad põnevad jalutuskäigud, paadimatkad, mängud, mõtisklused ja võistlused. Sõpradele pakuvad seltsi Krants, Bokser, Basset, Korgi, Labrador, Hurt ja paljud teised värvikad tegelased.

Heike armastab väga raamatuid lugeda. Kui tal ühel päeval kodus kõik raamatud läbi on loetud, viib ema Heike raamatukokku. Seal on palju huvitavaid raamatuid. Heikele meeldib raamatukogus väga. Ta tahab peagi sinna tagasi minna, sest seal on nii põnev.

"Plekiraamat" jutustab loo poisist, kes avastab üksi koju jäädes endas julguse ja iseseisvuse. Joanna Liivaku tekst ja Liisa Kruusmägi illustratsioonid kutsuvad kaasa avardama lapse fantaasiamaailma.
Raamatust leitud loovad nipid pakuvad alternatiive nutiseadmes aja veetmisele. "Plekiraamat" on pälvinud Põlvepikuraamatu konkursi ideepreemia.

Uued raamatud maikuus

Ühe täiesti tavalise pere ema otsustab, et tähtpäevade kalender tuleb korralikult ette võtta. Mona ema eestvedamisel algab tõeline pühade ralli, kus austatakse traditsioone ja lastakse loovusel lennata. Nii saavad tähistatud kauaoodatud emadepäev ja suur sünnipäevapidu kui ka jaanipäev, mil tehakse tiir peale tervele Eestile. Ja kuigi halloween on popp ja noortepärane, ei unustata ka mardi- ja kadripäeva. Samuti oodatakse sõbrapäevakirju kogu maailmast ja avastatakse veidi eriskummalisi tähtpäevi, nagu näiteks mittemidagitegemise päev ja lindude joonistamise päev. Ema erakordne vajadus tähtpäevi tähistada tekitab tõelise pühade maratoni ja paneb proovile pere liikmete kannatuse.

Elevandilaps Fanni läheb koos emaga külapeole põnevil ja uudishimulikuna. Kõik ei lähe aga nii, nagu plaanitud. Ebaõnnestunud palliviskemängu järel tabab Fannit äkitselt suur tundeklomp, millele ta ei leia selgitust. Ema lohutab Fannit ja suunab ta tegevusele, tänu millele Fanni mõistab, et erilaadseid tundeid on kõikjal. Kas Fanni suudab oma tundeklombi lahustada?
Raamatu lugu aitab lapsel mõista, kuidas tunded sünnivad ja kui mitmepalgeline on tunnete kogemine. Raamatu sündmuste kaudu on kerge harjutada tunnete äratundmist ja neile nime andmist, mis loob eelduse teiste tundeoskuste õppimiseks.

Illikuku väikeses peas küpsevad suured mõtted. Neid on seal palju. Illikuku arutleb, küsib küsimusi, kirjeldab kõike, mida näeb, ja vahel ka seda, mida teised ei näe. Ta jagab lahkelt oma avastusi ega kahtle hetkekski, et inimesed soovivad talle ainult head.
Illikuku on saanud nelja-aastaseks ja käib lasteaias. Ta räägib vaimustusega oma uutest sõpradest ja eeskujudest, lõunauinakust, näidendirollist ja muidugi joonistamisest. Tema arutlused on nüüd juba sisukamad, aga jäävad ikkagi armsalt lapsemeelseks ja ausaks.
„Illikuku läheb lasteaeda” on järg raamatule „Illikuku jutustab”, mis oma ilmumisaastal (2023) pälvis koha 5 kauneima lasteraamatu seas ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia ja hea lasteraamatu märgise.

Mamma Muu on lehm, kes sööb rohtu, kuid teeb ka kõike muud. Selles raamatus Mamma Muu kurvastab. Vares ei pane tähelegi, kui ta hoolimatult Mamma Muule haiget teeb. Kuid tõelised sõbrad jäävad alati sõpradeks. Raamatu muudavad elavaks Sven Nordqvisti lõbusad värvilised pildid.

„Kas sa oled minu sõber, Vares?“ küsis Mamma Muu.
Vares ei pannud tähelegi, et Mamma Muu kurvastab.
Ta lendas jälle läbi akna välja.
„Lähen vaatan, ehk on Liina mulle pitsat toonud!“
hüüdis Vares lootusrikkalt.

„Tead, minu ema ka sellest kunagi ei räägi ja vanaema ei räägi, ei luba mul ka rääkida, aga vaat vanatädi rääkis nii. Et venelased on siin okupandid, eriti sõjaväelased.“ Ella mõtles, et tema vanaisa oli ju ka sõjaväelane, aga et ta on eestlane, seda ta juba teadis. Õnneks ei ole vanaisa niisiis okupant. Või on? „Kas minu vanaisa on okupant?“ küsis ta kuuldavalt. „Sinu vanaisa kindlasti ei ole,“ vastas Aira kiiresti, „aga vanaema võibolla küll,“ lisas ta kõhevil. „Vanaema oli hoopis partisan, ta sõdis õigluse ja kommunismi eest, fašistide vastu, tema on veteran, mitte okupant,“ seletas Ella seepeale uhkelt. „Klanni võrgus“ on lugu neiust, kes Eesti iseseisvumisajal ei suuda end leida. Tema venekeelse perekonna elu on alati olnud seotud Nõukogude Liiduga ja kui see riik olemast lakkab, laguneb ka Eileeni eest seni jõulisi otsuseid langetanud pere. Äkitselt on ta liiga vaba. Eileen elab kogu südamest kaasa Eesti taasiseseisvumisele, minnes vastuollu oma perekonna väärtustega, aga tunneb, et jääb ikkagi võõraks, suutmata poliitilisi muutusi lõpuni mõista. Eileeni eneseotsingute kaudu avab autor meile tükikese Eesti lähiajaloost. 

12. mai on emadepäev

Ilusat emadepäeva!

Uued raamatud

 

Raamatutele pühendatud päev

 Kui roos on õites, siis tänan Loojat, nii kauni lille ilmaletoojat

                                                Raamatust "Tuhat üks ööd"

23. aprillil tähistati raamatu ja roosi päeva. Tegime seda meiegi Aidu raamatukogus. Laudki oli tähtpäeva vääriline - roosidega salvrätikud ja Tiina Venno kodus meisterdatud roosid lauda kaunistamas. Tiina oli kaasa võtnud ka vaasi elavate roosidega ja vaagna erinevate suupistetega. Viivil oli kaasas ise paberile joonistatud roosi pilt.

Kõigepealt kuulati ülevaadet tähtpäevast. Raamatu ja roosi päev (ka rahvusvaheline raamatu ja autoriõiguse päev) on 23. aprillil tähistatav raamatupüha. Kataloonias on 23. aprill kui püha Jüri päev ja juba 1436. aastast olnud ka "roosipäev", mil armsamad vahetavad kinke, sarnaselt tänapäeval levinud valentinipäevaga.

Raamatu ja roosi päevaks muutus see 1930. aastatel, kui ühel Barcelonas elaval raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki - nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust.

15. novembril 1995 kuulutas UNESCO 23. aprilli rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguse päevaks. Eestisse jõudis raamatu ja roosi päeva tava 1998. aastal. 

23. aprill on tähtis ka kirjandusajaloos. Tuntud autoritest sündisid sel kuupäeval Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare.

Roosid -  lilleilu liidrid. (raamatust: Mart Ojasalu "Roosiaed").

 Rooside õitel on mingi saladuslik seletamatu toime. Roose vaadeldes hakkab paljudel inimestel süda kiiremini tuksuma, tekib eriline rõõmutunne. Mis see on, mis tõstis roosi juba tuhandeid aastaid tagasi erilisse seisusesse? Peamine võlujõud peitub võrratutes õites ja imelises lõhnas, mis on suutnud iidsetest aegadest panna laulikuid ja poeete roosidest luulet looma.

Seejärel saigi iga osaleja kätte raamatu, kus sees luuletus roosist ja see tuli siis kuulajatele ette kanda. Vanim luuletus pärines aastast 1868 ja kandis pealkirja "Roos tee ääres". Kuulati ka Sardiinia muinasjuttu "Kolm õde ja karu".

Kohaletulnuid üllatati raamatupakiga "Pimekohting raamatuga". Valikusse kuulusid raamatud märksõnaga "roosid kaanepildil" ja arvestati ka lugeja eelistusi ja huvisid kirjanduse valikul. Üllatus jäi kodus avastamiseks.

Kuna viis päeva tagasi saabus Maie Kikerpill tagasi Egiptuse reisilt, siis kuulati ka Maie värskeid reisimuljeid. Egiptusesse viis reis teda juba viiendat korda.

Ja siis oligi käes aeg hakata roose meisterdama. Näpunäiteid jagas Tiina Venno. Rooside valmistamiseks oli ta kasutanud erinevaid materjale: krepp-paber, erinevad paelad, munakarbid, värvilised paberid, jõupaber, samet riie.

Ja nüüd vaatamiseks meie rikkalik pildipagas:

Lõvi alati on olnud loomade kuningas,

kotkas taeva valitseja ja roos lillede kuninganna

                                                      C.A. Thorrey

Üllatuspakid

Sekser erinevate suupistetega

Tiina Venno

Tooge talle maailma kauneim roos

see, mis on ülima ja kõige puhtama

armastuse kehastus.

                                  H. C. Andersen

Veel roosilõhna on mu kleidi peal.

Mu üle kummardu, ma lõhnan veel!

                    M. Desbordes-Valmore

Roos, lillekuninganna,

sinu lõhnadest on ööbik purjus.

                                   M. Traat

Taas kevad aeda tee on avand joobnud ööbikule,

siis vein ja roosid naeratavad ammuoodatule.

                                                      Umar Hajjam

                                                                 1048. a.

Võib võluda rooside haprus,

nende värv ja aroom,

aga veel enam nende vaprus,

nende mehine iseloom.

                             J. Semper

Aitäh, Maie! Kommid Egiptuse reisilt

Tiina näpunäiteid jagamas

Anna andeks magus neid,

mõtlesin, et roosiõis.

                          M. Lipp

Roos on roos on roos

                     G. Stein

Minu roos üksi on tähtsam kui teie kõik,

sest mina teda kastsin, andsin talle tuulevarju,

ta on minu roos.

                A. de Saint-Exupery "Väike prints"

"Terves minu aias pole ühtki punast roosi,"

kurtis Üliõpilane ja tema silma vajusid pisarad...

                                           O. Wilde "Ööbik ja roos"

Viivi joonistatud roos

 Näe aias puhkend roosi järel roos -

kõik sama ilus on kui eilegi...

                                            M. Under

TEADE

ESMASPÄEVAL, 29. aprillil ON RAAMATUKOGU SULETUD. Vabandan!