Uut lugemist!

 

Eesti raamatu ajalugu

 

EESTI RAAMATU ALGUSLUGU

Alguse sai eesti kirjakultuur 13. saj. Henriku Liivimaa kroonikas - eestikeelsed sõnad: "Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas).

Aastal 1525 trükiti Saksamaal eesti-, läti- ja liivikeelne luterlik usuraamat. Teel Riiga võeti ta aga Lüübekis ära ja põletati. Sellest trükisest pole midagi säilinud. Kindlust pole ka selles, kas oli tegu mitmekeelse paralleeltekstiga või eraldi raamatuga igas keeles.

1535. aastal trükiti eestikeelne raamat, millest mõni leht ka säilinud on -  Wanradt-Koelli katekismus. Seegi raamat hävitati. Nüüd juba luterlaste endi poolt, sest raamat polevat küllalt reformatsiooniline.

Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.-17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. 

Oluline oli esimese eestikeelse täispiibli ilmumine 1739. aastal. Esimene täispiibel ilmus põhjaeesti keeles ja see otsustas põhjaeesti keele võidu eesti kirjakeeleks. Piibli raamatulooline tähtsus ja mõju eesti keele arengule on saanud ilmseks alles hiljem.

 

18. sajandil hakkab raamat täitma teisigi ülesandeid peale usuliste. Tasapisi hakkas selgeks saama, et kirjasõna varal saab õppida igapäevaelu oskusi. Tähtsaks sai seaduseraamat, eriti peale 1804. aasta talurahvaseaduse lugu. Sajandi lõpuks oskab talupoeg olla juba kriitilinegi raamatu suhtes. Talurahva vabastamise ajaks olid eestlased koos põhjamaade rahvastega Euroopa mandri kõige kirjaoskajamaid ning ka kõige lugemishuvilisemaid rahvaid.

   

Ärkamisaja alguseks jõuab lõpule eesti raamatu alguslugu. Tasapisi vabanetakse baltisakslaste eestkostest, eestlased hakkavad ise omakeelset raamatut kirjutama. Eestlastest oli saanud rahvusena eneseteadlik inimene, mis seadis hoopis uued nõuded kultuuri ja keele edendamisele.

Nii nagu kask

kasvab kui põhjamaine bonsai

paemüüri praos

nii nagu orhidee

ajab oma õievarred

läbi asfalttee

nii nagu oliivipuu

ajab oma veejuure

läbi laavakivi

nii ajab kirjutatud sõna

oma võrsed

kõige uskumatumatesse meeltesse

ja need kasvatavad õisi

mis löövad särama

kõige igasugusemad silmad

nii et jälle nagu

        kask müüripraos

        orhidee asfalttees

        oliivipuu laavakivis

sünnivad uued raamatud

ja see ring ei saa iialgi täis

1.7.9 Tilos-Nisyros

/Kätlin Kaldmaa/

Allikas: "Raamat : raamatule pühendatud luuletusi eesti kirjanikelt".  Koostanud Maarja Kangro

Täheke 65

15. jaanuaril tähistas ajakiri Täheke 65. sünnipäeva.

Täheke on nooremale koolieale mõeldud lasteajakiri, mis on Eestis ilmunud alates 1960. aastast. Ajakiri sisaldab lastejutte ja muinasjutte, põnevaid uudiseid ning looduslugusid. Igast numbrist leiab ka huvitavat meisterdamist ning selles avaldatakse laste oma loomingut. Tähekeses on üles astunud paljud eesti lastekirjanikud ja illustraatorid. Just Tähekeses on ilmavalgust näinud Pille-Riin, Sipsik, Klaabu, Kunksmoor, Naksitrallid ja paljud teised eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvad tegelased.

Täheke 2025-2

Kutse vaibale!

 

Eesti Raamatu Aasta 2025

 2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ning nõnda toimub alates eesti kirjanduse päevast, 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026 Eesti Raamatu Aasta, mille jooksul tähistatakse näituste, sündmuste ja muude ettevõtmistega eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele suurt sünnipäeva.

Eesti raamatu aasta kannab motot «Rahvas algab raamatust» (Hando Runnel) ning motost juhindudes rõhutatakse raamatuaastal eesti kirjakultuuri rolli nii rahvuskultuurilise enesemääratluse kui ka paigaidentiteedi kujunemisel. Tähelepanu keskmes on neli laiemat valdkonda: eesti kirjakeel, eesti kirjandus ja kirjanikud; eesti raamatu ajalugu ning eestikeelse raamatu ja lugemise tulevik. Eesti Raamatu Aasta patroon on Vabariigi President Alar Karis