Eesti inimestel on rahvariietesse läbi aja olnud eriline side. Ilma nendeta oleks laulu- ja tantsupidu raske ette kujutada. Eesti Vabariigi president Lennart Meri (Eesti president 1992-2001) on öelnud: "Laulupidu ei ole kunagi moes olnud. Sest laulupidu pole moe asi. Laulupidu on südame asi nagu eesti keel, meel ja armastus."
Meie laulu- ja tantsupeod on toredad. Kui toimusid esimesed laulupeod, kanti Eestis veel igal pool rahvariideid. Inimesed käisidki iga päev selliste riietega. Ainult et peoriided olid uhkemad kui igapäevariided. Naiste särgid, tanud ja põlled olid kaunistatud tikandite ja pitsidega. Tüdrukud panid pähe uhke pärja või hoidsid oma juukseid koos ilusa paelaga.
Pidulikud riided seisid aidas riidekirstudes ja need võeti välja ainult eriliste sündmuste puhuks. Esimestel laulupidudel oligi nii, et selga oli panna veel päris ehtsaid pidulikke rahavariideid.
Vanasti näitasid rahvariided seda, kust Eesti kohast oli laulukoor tulnud.
Allikas ja loe rohkem: Täheke 2009, juuli-august "Kui rahvarõivad seljas, tekib peomeeleolu iseenesest."
Meie väljapanekul olevad paberist nukud ja rahvariided on aastast 1963.
Aitäh Sirjele, kelle kaudu jõudsid väljapanekule veel soome-ugri rahvarõivad koos paberist nukkudega. Kõikide nende keeled on suguluses eesti keelega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar