Meie kodukandi kodulugu

Aeg on kui aed

Virve Osila

***

Aeg teeb eluaastal lakkamatult ringe,

keerelda meil tuleb ühes Ajaga;

tuul, mis saadab meid, kord leebe on, kord vinge,

päiksesoojast liiga sageli jääb vajaka.

Vahel vaob, siis jälle tõuseb pinge...

kõik, mis Ajas tuleb, läheb Ajaga.

Kuid on miski, mis jääb alatiseks hinge,

see on elukestev side koduküla-, kodumajaga...

Oma mälestuste ümber seome mõttelinge,

ääristades mälupildid meelespeade rajaga

eluaastal, kus meil keset aastaringe

saatus lubanud on keerutada ühes Ajaga.

Aidu lahinguvälja mälestusmärgi püstitamise komisjoni kirja tekst, mis müüriti nurgakivisse 13. juunil 1929. aastal.

AIDU LAHINGU MÄLESTUSSAMMAS

Allikas:  Kalevipoja kodupaiga aabits, 2008. Koostajad: Jõgeva maakonna lasteaedade ja koolide lapsed koos juhendajatega.

Aidu küla asub Pajusi vallas. (Nüüdses Jõgeva maakonna Põltsamaa vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Pajusi valda). Siin asub Vabadussõja 4. jaanuaril 1919. aasta Aidu lahingu ausammas. See püstitati Pajusi vallast pärit sõjameestele, kes langesid Vabadussõjas. Mälestusmärk "Võidualtar" ("Ohvrialtar") avati 23. juunil 1929. aastal. Kavandi joonistas kunstnik Eduard Järv. 1932. aastal istutati monumendi juurde kaks tammepuud.

1940. aasta sügisel ausammas õhiti ja lõplikult purustati see 1965. aastal. Monument taasavati algsel kujul 23. juunil 1989.

Aidu lahing toimus 27. detsembrist 1918 kuni 5. veebruarini 1919. aastal. Selles lahingus võideldi Aidu küla pärast. Aidu lahing oli Vabadussõja tähtsamaid murdelahinguid, kus pandi lõplikult seisma venelaste pealetung Süda-Eestisse.

2019. aasta 6. jaanuaril tähistati Eesti Vabadussõjas toimunud Aidu lahingu 100. aastapäeva. 6. jaanuaril 2019 kell 11 startis Jõgeva ja Põltsamaa vahel asuvast Aidu külast ligi sada inimes

                                                                                                                              Keidy-Anet Lavrikov

 

Kurista vallamaja

KURISTA VALLAMAJA

Allikas: Jõgevamaa pärandkultuurist /Andreas Haunmann, Janek Kivi, Armin Pumper, Kaido Reimann, Kersti Siim, Lembitu Tarang, Erki Uustalu, 2011

19. sajandi algul moodustatud vallad olid olid algselt mõisavallad. Kuna Kurista mõisnikule von Samson-Himmelstjernile kuulus kolm kõrvu asuvat mõisa: Kaavere, Kaave ning Kurista, siis ehitati vallamaja keskmise, Kaave mõisa maadele Jõgeva-Põltsamaa maantee äärde. Seda hakati kutsuma Kurista vallamajaks, ehkki Kurista asub 10 km eemal ja on tänapäeval hoopis Jõgeva vallas.

   Kui sõjasündmuste käigus septembris 1944 sai vallamaja mitu mürsutabamust, kuid jäi vaatamata sellele alles, siis vallakool Aidu külas läks tuleroaks. Pärast II maailmasõja lõppu kolis Aidu 4-klassiline kool endisesse vallamajja. Kool suleti koolireformi käigus 1973.a. ning siinsed lapsed hakkasid käima Jõgeval.

                 Vallamaja on ehitatud maakivist ja punastest tellistest, mõnel neist peal tootja (KALVRE) templijälg. Hoone esi- ja tagakülje otstes on uksed, seega neli sissepääsu. Maja ja selle ümbruse eest pole aastaid hoolt kantud, lagunev hoone on võssa kasvanud.

Aidu algkool, mis tegutses vanas vallamajas kuni 1973. aastani

AIDU LOODUSKAITSEALA

 

Aidu looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2002.a. määrusega väärtuslike metsakoosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Looduskaitseala kogupindala on 312 ha ja see asub Jõgevamaa Põltsamaa ning Pajusi vallas. Kaitseala koosneb tervikuna sihtkaitsevööndist.