JAANITULI
Sädemeid pillub
suur lõkketuli,
täies väes korraga
on pidu ja suvi.
Pillimees tõmbab
vana lõõtspilli,
tüdruk kohendab
oma juustes lilli.
Jaanituli vaatajaid,
tantsijaid lummab
ja kiigemäe ümbrust
kuu asemel kuldab.
Jaanilaupäev on 23. juunil. See on aeg, kui tehakse jaanituld. Vanasti süüdati jaanituled igas külas. Jaanituld tehti kas lõkkena maapinnale või süüdati ridva otsas kõrgele tõstetud tõrvatünn. Jaanituld tehti ikka kõrgema koha peale, et see oleks kaugele näha. Sellel õhtul oli palju lusti ja rõõmu. Mängiti pilli, tantsiti, kiiguti ja lõbutseti niisama. Kui ühelt jaanitulelt karjuti: "Jaan, uu!", siis pidi teise küla rahvas kindlasti selle vastama. Jaaniööl tuli korjata ka ravimtaimi, sest sel ajal korjatud taimedel arvati suur ravivägi olevat. Uskumuste kohaselt pidi jaaniööl õide puhkema sõnajalg, mille imelist ja õnnetoovat õit käisid noored otsimas.
Jaanitule tegemine on Eestimaal senini kombeks ja jaanilaupäev ning sellele järgnev jaanipäev on meile tähtsad pühad. Jaanilaupäev on lausa kahekordne püha, sest siis on ka võidupüha.
Allikas: Teiverlaur, Maria "Minu kodumaa" Tallinn : Helios, 2018
Rahvatarkus ütleb, et jaanituul hävitab kopituse.
Lüüakse enne jaani üks parm maha, tuleb üheksa asemele;
lüüakse üks parm peale jaani maha, kaob üheksa parmu.
Kui kägu kukub peale jaanipäeva veel kaua, on oodata pikka ja sooja sügist.
Kui jaaniõhtul päike selgelt loojub, tuleb kuiv sügis.
Läheb aga päike pilve taha, on sügisel palju vihma oodata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar