Aadress: Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: +372 5350 6125, e-post: Marje.Pagi@poltsamaark.ee
Avatud: ETN 10-18, KRLP suletud.
Raamatukogus on WIFI.




pilt

pilt

neljapäev, 16. veebruar 2023

Veebruarikuu uued raamatud


Kui kaugele saab ellujäämise nimel minna? Keda saad usaldada, kui iga suutäis, mille võtad, võib su tappa, ning kui too, kes otsustas su ohvriks tuua, päästab samal ajal su elu?
On 1943. aasta sügis, Rosa on pagenud Berliinist pommitamise eest oma ämma ja äia juurde väikesesse külakesse, tema abikaasa Gregor võitleb rindel. Ta on nälginud, kui astub esimest korda söögisaali, kus tema ülesandeks saab olema roogade testimine. Koos temaga teevad seda tööd veel üheksa naist samast külast, mis asub Hitleri salajase välistaabi Hundikoopa lähedal.


Jätkuvad tormilise 1989. aasta sündmused nii Eesti kui kolhoosi Kaluri Poeg elus. Kapten Volmeri saatus on teinud järjekordse kannapöörde, suunates mehe tööle väikese krevetitraaleri Dromia pardale, mis on sarnaselt sõsarlaevale Tipton ümber ehitatud tuukrilaevaks. Pisikese, 29 meetri pikkuse aluse ülesandeks on võtta ette hirmutav, 15 818 miili pikkune merereis Kesvalt Kamtšatkale. Ja seda kõige viletsamal aastaajal – hilissügisel, mil Läänemerel, Põhjamerel ja Biskaia lahel ajab üks tsüklon teist taga. Liialdamata võib öelda, et tegu on merelise kangelasteoga, kus ellujäämiseks peavad nii kapten kui iga meeskonnaliige olema oma ülesannete kõrgusel.

Vähem tormiline pole ka kolhoosi Kaluri Poeg saatus, millele vajutab oma pitseri Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembril vastu võetud Eesti iseseisvusdeklaratsioon. Tarned idapiiri tagant kahanevad pea olematuks, mis omakorda vajutab pidurit kolhoosi toodangule. Peainsener Karaskil ja püügiosakonna ülemal Räimel tuleb leida võimalusi, kuidas ja milliseks otstarbeks kasutada Kesval valmiva uue kalatehase hooneid. Otsingud viivad murelikud mehed Soome.

Avamerel aga juurdleb kapten Volmer meremeeste vana ütluse üle – kas meri mahub taskusse või siis mitte.


Marigold ja Dennis on õnnelik vanem abielupaar, kes elab Inglismaal idüllilises maakohas. Marigoldile meeldib hoolitseda Dennise, nende kahe tütre ja oma ema eest, lisaks peab ta poodi ja on aktiivne külaelus.

Aga ta hakkab aina rohkem unustama. Kuigi kõik ümberringi lohutavad, et see on loomulik, tunneb Marigold, et midagi on valesti. Saadud diagnoos muudab nii tema kui ka ta lähedaste elu.

Tütred Suze ja Daisy peavad nüüd koos isaga ema eest hoolitsema hakkama. Samas on neil elada oma elu. Daisyl on selja taga suhe itaallase Lucaga ja ta pole kindel, kas võib veel õnne leida. Suze abiellub, aga loodab ikka teistele ega tea täpselt, mida ta õieti teha tahab.

Dennis kardab, et ei suuda elada ilma oma Goldieta. Koos Dennise ja tütardega tahavad külaelanikud Marigoldi toetada ning näidata, et kuigi tema mälestused kaovad, on inimesi, kes mäletavad neid tema eest.

„Siin ja praegu“ on rõõmus, kurb ja südantsoojendav, rasket teemat – dementsust – tundlikult käsitlev romaan, mille tegelased panevad endale kaasa elama, koos nendega saab lugeja kinnitust sellele, mis on elus tähtis.


Uus pildiraamat väikese hiire nädalavahetusest!

Saabunud on nädalalõpp ja väike hiir ei lähe lasteaeda. Tegemist on sellest hoolimata piisavalt: ta aitab emal koristada ja süüa teha. Veidi tekib segadust, aga sellest pole midagi.

Pärastlõunal tuleb külla sõber Lüüli. Nad ehitavad onni ja mängivad ning tülitsevad veidi mänguasja pärast. Õnneks oskab ema lapsi lepitada.

Soe ja humoorikas pildiraamat väikese linnahiire tegemistest, kellega on lapsel lihtne samastuda. Sobilik jutustamiseks või ettelugemiseks juba päris pisikesele lapsele ja ka natuke suuremale, kes harjutab lause tasandil lugemistehnikat.

Raamatut saab lugeda trükitähtedes.

Väike hiir on saanud paljude laste lemmikuks kõigepealt Soomes ja nüüd ka Eestis. Varem on eesti keeles ilmunud – „Väikese hiire jõulud“, "Väike hiir sõidab maale", "Väikese hiire talv", "Väikese hiire päev" ja "Väikese hiire suvi".

esmaspäev, 13. veebruar 2023

Sõbrapäeva toiduklubi

 

                                           

14. veebruar kell 15.00

Aidu raamatukogus

SÕBRAPÄEVA TOIDUKLUBI

Reisimuljeid Amsterdamist, Brüsselist, Horvaatiast, Iisraelist, Pariisist

jagab 

Maie Kikerpill


Laua katame kõik koos!

Olete oodatud!



neljapäev, 9. veebruar 2023

Uut lugemist!

 


Meeri, Helle, proua Liia ja Viive on erinevate iseloomude, harjumuste ja oma väikeste kiiksudega hilises keskeas naised, keda seob kauaaegne sõprus.

„Miks sa tahad mu elu nii keeruliseks teha? Mul on hea rahulik olemine. Vahel käime kohvikus juttu ajamas ja … Mis sulle ometi sisse on läinud?“ tundis Meeri ärritust kasvamas.
„Kas sa ei saa siis aru, et nii sa oledki vana ja liiga rahulik? Vaja on ennast üles raputada! Elu on antud üks kord! Kas sa pead tõesti koos oma vanamehega kopitama? Nii loll ei saa ju olla!“ Helle hääletoon tõusis ja muutus kiledaks.

Selle vastu ei vaidle neist keegi, et elu on elamiseks. Aga selle osas, kuidas seda elu elada, lähevad sõbrannade arvamused lahku: Meerile meeldiks tagasihoidlikult ja vaikselt, Hellele kärtsu ja mürtsuga, proua Liia on lihtsalt ettearvamatu.

Erinevad iseloomud ja kõvad karakterid muudavad sõbrannade lustilised seiklused puhuti isegi tragikoomilisteks, kuid prouade värvikate natuuride ja elu jooksul kinnistunud käitumismustrite kaudu jõutakse nende sügavamate hingesoppideni, kust võib leida nii romantikat, draamat, nostalgiat kui ka igatsust armastuse järele.



Kunstnik Abigail Carey on alati unistanud elust maal ja kui Winfield Hall pannakse oksjonil müüki, ihkab ta iga hinna eest selle oma koduks teha. Ainus probleem on selles, et ärimees Edward Townsendil on täpselt sama plaan.

Winfield, mis asub Sussexi kriidikõrgustikul kõrge künka otsas, on imeline maja, aga pole juba pikemat aega kellegi kodu olnud ja maja endise hiilguse taastamine eeldab tohutut tööd. Selleks kulub palju aega ja raha, nii et Edward ja Abi otsustavad riskida ja maja omavahel ära jagada, nii et kumbki elab oma tiivas.

Aga kas need kaks võõrast inimest jõuavad kokkuleppele visioonis, mis rahuldab mõlemaid? Ja kas vaba hing Abi jõuab kunagi nii kaugele, et panna reserveeritud Edward paljastama saladust, mida ta on nii kaua varjanud?


Raamat jutustab loo oma maja otsivast hiirest ja kuidas ta sattus koos sõrmkindaga kass Kriba koju.
Raamatus on kasutatud rohkesti värvide nimetusi ja mitte tavalisi vaid taevasinine, rohekaskuldne jne. Eesmärgiks, et ka laps otsiks selliseid värve loodusest või proovib ise neid segada. Raamatu tekstis on palju ruumimõisteid nagu ette, taha, vahele, mille järgi saab koos lastega neid õppida.

esmaspäev, 30. jaanuar 2023

Uued raamatud!

 


Sügisene koolivaheaeg täidab Sigridi ja ta sõbrad rõõmsa elevusega. Sigridit on tallis ees ootamas päris oma hobune ja lisaks meelitab teda sinna võimalus kohata üht noormeest … Oh, kui imeline oleks ise olla talliomanik!

Noored peavad nädal aega talli järele valvama, kuid see polegi nii lihtne, kui algul arvatud. Tagatipuks tuleb veel kuulata isepäise praktikandi Agnese sõna ja lahkarvamused on kerged tekkima. Neil, kel päris oma hobune, peaks ju olema rohkem õigusi, või kuidas? Sigrid ei ole veel unustanud eelmisel aastal juhtunud õnnetust, kuid nüüd vajab tema tuge sõber, kes seisab omakorda silmitsi raske valikuga.

Sigridi ja tema sõprade tegemistest on varem ilmunud teosed „Jagatud suvi“ (2018) ja „Tagasi sadulasse“ (2020).



Carla Sullivani maailm keeratakse tema viiekümnenda sünnipäeva eel pea peale. Ta ema sureb ning lisaks avastab ta, et abikaasa peab järjekordset armukest. Carla tahab sellest kõigest eemale. Tal tekib idee, kui ta avastab kirja, mis on adresseeritud tema ema võõrdunud õele Josette’ile, kes elab Lõuna-Prantsusmaal. Carla pakib hetke ajel asjad ja sõidab Antibes’i, et otsida üles salapärane tädi Josette. Kaks naist saavad vähehaaval lähedasteks, kuid päevavalgele tulevad ka suguvõsa saladused, mis sunnivad Carlat kahtlema kogu oma senises elus. Südantsoojendav romaan rullub lahti kaunil Prantsuse Rivieral ja selle põnevus püsib viimaste ridadeni. 


Kui liblikas kookonist väljub, on tal vaja rabelda, et vedelik kehast tiibadesse liiguks. Võitluseta ei tõuse ta kunagi lendu. Leigh Henderson on parimas hoos, valmis sõlmima oma elu suurimat tehingut. Ta on selleks valmistunud, miski ei seisa tema teel ‒ kui välja arvata ambitsioonikas kolleeg, kes saab endale tähtsa kohtumise kliendiga ja kelle pärast Leigh töötuks jääb. Aga see on veel väike mure. Leigh’ emal on uudiseid, mis muudavad kõike. Ta on palunud tütardel tulla perekonna majakesse Old Hickory järve ääres. Lisaks selle, et tagasipöördumine kodukanti toob pinnale Leigh’ leina armastatud vanaema surma pärast, tuleb tal ka õppida tundma õde, keda ta pole kunagi vaevunud mõistma, ning riskida võimalusega, et ta kohtab vana armastust, Colton Harrist, seda ainsat, kellest ta pole suutnud kunagi päriselt lahti lasta. Kas see kõik aitab Leigh’l mõista, kes ta ise päriselt on? „Liblikaõeksed“ on südantsoojendav lugu peresidemetest, uutest võimalustest ja sellest, kuidas ennast leida. See paneb teid naerma, nutma ja oma kallite juurde jooksma.

Pimekohting raamatuga

 Eesti kirjanduse päeva tähistamiseks pakub Aidu raamatukogu oma lugejatele 30. jaanuarist kuni 02. veebruarini väikest üllatust. Laenutanud lugemiseks raamatu, selgub üllatus paki avamisel. 

Head eesti kirjanduse päeva kõigile raamatusõpradele!




Eesti kirjanduse päev

 Alates käesolevast aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päev, mis on ka lipupäev. Eesti kirjanduse päevaga väärtustatakse eesti kirjanduse tüvitekste ning pööratakse tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.

Loe rohkem:

https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/kirjandus/eesti-kirjanduse-paev



Eesti kirjanduse päeva tähistatakse Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval, 30. jaanuaril. Pildil kirjaniku kuju Tallinnas Tammsaare pargis. 
Foto: Mihkel Maripuu



Täna on Anton Hansen Tammsaare 145. sünniaastapäev

neljapäev, 26. jaanuar 2023

Lasteaialapsed raamatukogus jäneseaastat tervitamas

 Olen kiire nudisaba, 

jahimehed mind ei taba. 

Osavasti teen ma hüppeid, 

peidan ennast metsa rüppe.


 Täna 26. jaanuaril kell 10.20, peale noorema - Käbide rühma külaskäiku, tulid raamatukokku Põltsamaa Valla Lasteaia vanema - Vahtraninade rühma lapsed koos õpetaja Maarjaga. Ikka selleks, et tervitada alanud jäneseaastat. 

Põllul, niidul, metsas võib sageli näha välejalgset, pikkade koibade ja kõrvadega silkajat. See on jänes, tõsine sportlane, kes on loomade hulgas üks kiiremaid jooksjaid ja andekas hüppemeister. Veel on jänest kutsutud pikk-kõrvaks, kikk-kõrvaks, nudisabaks, haavikuemandaks. Ja eks neid nimesid ole veelgi. 

Alustuseks saadigi raamatuid sirvides jänesega lähemalt tuttavaks. Seejärel mängiti armsate mängujänkudega ja kuulati lugu väikesest sinkjasvalge kasuka ja suurte mustade silmadega küülikutüdruk Ernast.