On 1943. aasta sügis, Rosa on pagenud Berliinist pommitamise eest oma ämma ja äia juurde väikesesse külakesse, tema abikaasa Gregor võitleb rindel. Ta on nälginud, kui astub esimest korda söögisaali, kus tema ülesandeks saab olema roogade testimine. Koos temaga teevad seda tööd veel üheksa naist samast külast, mis asub Hitleri salajase välistaabi Hundikoopa lähedal.
Jätkuvad tormilise 1989. aasta sündmused nii Eesti kui kolhoosi Kaluri Poeg elus. Kapten Volmeri saatus on teinud järjekordse kannapöörde, suunates mehe tööle väikese krevetitraaleri Dromia pardale, mis on sarnaselt sõsarlaevale Tipton ümber ehitatud tuukrilaevaks. Pisikese, 29 meetri pikkuse aluse ülesandeks on võtta ette hirmutav, 15 818 miili pikkune merereis Kesvalt Kamtšatkale. Ja seda kõige viletsamal aastaajal – hilissügisel, mil Läänemerel, Põhjamerel ja Biskaia lahel ajab üks tsüklon teist taga. Liialdamata võib öelda, et tegu on merelise kangelasteoga, kus ellujäämiseks peavad nii kapten kui iga meeskonnaliige olema oma ülesannete kõrgusel.
Vähem tormiline pole ka kolhoosi Kaluri Poeg saatus, millele vajutab oma pitseri Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembril vastu võetud Eesti iseseisvusdeklaratsioon. Tarned idapiiri tagant kahanevad pea olematuks, mis omakorda vajutab pidurit kolhoosi toodangule. Peainsener Karaskil ja püügiosakonna ülemal Räimel tuleb leida võimalusi, kuidas ja milliseks otstarbeks kasutada Kesval valmiva uue kalatehase hooneid. Otsingud viivad murelikud mehed Soome.
Avamerel aga juurdleb kapten Volmer meremeeste vana ütluse üle – kas meri mahub taskusse või siis mitte.
Marigold ja Dennis on õnnelik vanem abielupaar, kes elab Inglismaal idüllilises maakohas. Marigoldile meeldib hoolitseda Dennise, nende kahe tütre ja oma ema eest, lisaks peab ta poodi ja on aktiivne külaelus.
Aga ta hakkab aina rohkem unustama. Kuigi kõik ümberringi lohutavad, et see on loomulik, tunneb Marigold, et midagi on valesti. Saadud diagnoos muudab nii tema kui ka ta lähedaste elu.
Tütred Suze ja Daisy peavad nüüd koos isaga ema eest hoolitsema hakkama. Samas on neil elada oma elu. Daisyl on selja taga suhe itaallase Lucaga ja ta pole kindel, kas võib veel õnne leida. Suze abiellub, aga loodab ikka teistele ega tea täpselt, mida ta õieti teha tahab.
Dennis kardab, et ei suuda elada ilma oma Goldieta. Koos Dennise ja tütardega tahavad külaelanikud Marigoldi toetada ning näidata, et kuigi tema mälestused kaovad, on inimesi, kes mäletavad neid tema eest.
„Siin ja praegu“ on rõõmus, kurb ja südantsoojendav, rasket teemat – dementsust – tundlikult käsitlev romaan, mille tegelased panevad endale kaasa elama, koos nendega saab lugeja kinnitust sellele, mis on elus tähtis.
Uus pildiraamat väikese hiire nädalavahetusest!
Saabunud on nädalalõpp ja väike hiir ei lähe lasteaeda. Tegemist on sellest hoolimata piisavalt: ta aitab emal koristada ja süüa teha. Veidi tekib segadust, aga sellest pole midagi.
Pärastlõunal tuleb külla sõber Lüüli. Nad ehitavad onni ja mängivad ning tülitsevad veidi mänguasja pärast. Õnneks oskab ema lapsi lepitada.
Soe ja humoorikas pildiraamat väikese linnahiire tegemistest, kellega on lapsel lihtne samastuda. Sobilik jutustamiseks või ettelugemiseks juba päris pisikesele lapsele ja ka natuke suuremale, kes harjutab lause tasandil lugemistehnikat.
Raamatut saab lugeda trükitähtedes.
Väike hiir on saanud paljude laste lemmikuks kõigepealt Soomes ja nüüd ka Eestis. Varem on eesti keeles ilmunud – „Väikese hiire jõulud“, "Väike hiir sõidab maale", "Väikese hiire talv", "Väikese hiire päev" ja "Väikese hiire suvi".
