Veel veebruarikuusse uusi raamatuid

„Mõrsjapeeker“ on Paula  Haavaste Saaremaa-sarja kolmas raamat.

Vilja ja Villem Talviku külalistemajja saabub suveks Tallinnast võttegrupp, et vändata filmi kolhoosielust. Vilja on elevil, kuid muretseb, kas ta jaksab nii suurt hulka külalisi võõrustada. Õnneks on naabermajja kolinud uued asukad ning Vilja saab abi uuelt sõbralt Illelt.
Vilja koos oma sõbranna ja teiste talu asukatega satub ka filmitegemise keerisesse, kui kahe külanoore pulmastseen otsustatakse üles võtta tema koduõuel.
„See on suur õnn, kui leiad sõbra täiskasvanueas. Oma romaanis tahtsin kirjeldada sellise sõpruse sündi. Nõukogude Eestis võisid saladused olla eluohtlikud ja inimesed pidid olema ettevaatlikud, keda nad usaldavad,“ ütleb autor.
Paula Haavaste populaarsed ajalooromaanid kirjeldavad suure soojusega tavaliste inimeste, eriti naiste igapäevaelu. Saaremaa-sarja eelmine osa „Külalistemaja“ („Vierashuoneet“) pärjati 2019. aastal Turu raamatumessil Book à la Carte auhinnaga, mis antakse toiduteemat kõige paremini käsitlevale ilukirjanduslikule teosele. Palju maitsvat toitu valmistatakse ka „Mõrsjapeekris“. Raamatu lõpus on 16 retsepti 1950. aastatest.

Kui kõik laguneb koost, kas armastus suudab nad kokku tuua?

Brooke Turneril on oma isaga alati keeruline suhe olnud. Aga kui isa tervis võtab pöörde halvemuse poole, jätab Brooke kõik sinnapaika, et tema eest hoolitseda. See on lõppude lõpuks ikkagi tema isa, kes vajab teda. Mida Brooke ette näha ei oska, on tema pikaajalise suhte lagunemine ja riigi teise otsa, San Diego Little Italysse kolimine.

Luca DʼAngelo on kolmest lapsest vanim ja väikese tütre üksikisa. Kui tema ema nende majas ülemise korruse Brookeʼile välja üürib, on ta vihane. Kes on see kaunis võõras, kellel naabruskonnaga mingeid sidemeid ei ole? Kas teda saab perekonnale nii lähedale usaldada?

Kui Luca kuuleb Brookeʼi raskest teekonnast põdura isaga, tema süda pehmeneb. Brookeʼil, kes on tunnistajaks Luca raskustele üksikvanemana, tekivad samuti mehe vastu tunded. Aga kui kõik laguneb koost, kas armastus suudab nende haavatud südameid ravida?

Pille on naine, kelle elu ilusaim aeg võttis ühel päeval hetkega kõige karmima võimaliku pöörde. Noores eas pidi ta hakkama oma elupäevi sammuma käsikäes vähidiagnoosiga. Nelja haiguskeerise sees möödunud kuus aastat on nüüdseks läbi. See on ülimalt võimas lugu väga inspireerivast naisest ning tema lootusest, usaldusest, eneseleidmisest ja hinge ilust, aga ka hirmudest, surmast ja südamevalust. Tänaseks on sellest kogemusest autori jaoks välja kasvanud rahu, metsik elutahe ja piiritu armastus – armastus elu vastu.

—
Arvasin, et olen päral – olen lõpuks hakanud tundma midagi õnnetundelaadset, püsivat turvalisust ja eluharmooniat. Olin tol hetkel värskelt seljatanud sünnitusjärgse depressiooni ning rahu oli tehtud mitme minevikupainajaga. Kaks last, armastav abikaasa, minu jaoks maailma kõige hubasem ja ilusam kodu, hea töökoht ja edasiliikumine karjääriredelil, hunnik häid sõprussuhteid – kõik oli justkui olemas. Ja just siis jõuab laastavalt, jõuliselt ja armutult kohale katastroof ning kogu su maailm kukub kokku ja tirib su pilkasesse pimedusse.
Sealt väljaronimiseks peavad langema kõik eesriided ja barrikaadid
 inimhinge sisemusest. Läbi mitme põlvkonna on siiski kinnistunud hoiakud ja käitumismustrid, et mured ja kriisid on karistused ning neid peab kannatama ja lahendama üksinduses vaikides, tundes sealjuures süü- ja häbikoormat, alustades igat päeva enesele ja teistele valetamisega.
Kogu see rööprähklemine tabudeks tembeldatud olukordades pimendab tõde valgusest tunneli lõpus, et kriis ei ole oma olemuselt midagi muud kui võimalus. Võimalus võtta puhas leht ja kirjutada oma elu ümber. Jah, ka siis, kui surm silmisse puurib.

PILLE RETTER

Minu emme ei karda pimedust, aga mina kardan väga. Kohe väga-väga, sest pimeduses ei ole ju midagi. Aga emme ütleb, et pimeduses on palju peidus, see tuleb vaid üles leida. Kui emme viib mu vanamemme vanasse majja ööbima, siis tuleb keset ööd keegi, kes aitab mul pimedusehirmust üle saada.

Raamat „Öölaps“ räägib laste seas väga levinud hirmust – pimeduse kartmisest – ja annab juhise, kuidas näha pimedust kui salapärast seiklust. Lisaks õpetab raamat lastele mitmeid ööga seotud väljendeid ja tutvustab öö-nimelisi tegelasi.

2022. aasta 24. veebruari hommikul ehmatas Venemaa maailma laiaulatusliku sissetungiga Ukrainasse. Miks Putin seda sõda alustas ja miks on see kulgenud viisil, mida varem ei osatud ettegi kujutada? Ukrainlased on suutnud vastu panna, lääs on ühinenud Ukrainat toetama, Venemaa langeb üha suuremasse isolatsiooni.

«Vene-Ukraina sõda» on põhjalik ülevaade sõjast, mis on tegelikult käinud juba alates aastast 2014 ja on nüüd, mil Venemaa püüdis hõivata Kiievit, paisanud segi külma sõja järgse geopoliitilise maailmakorra. Tuntud Ukraina-Ameerika ajaloolane Serhi Plohhi ei jäta tähelepanuta ühtegi detaili olukorrast võimukoridorides ega kaevikutes ning pakub samal ajal põhjaliku ülevaate varasemast ajaloost. Ta otsib konflikti juuri kaugetest aegadest alates tsaaririigist kuni Nõukogude Liiduni ning kirjeldab haaravalt tormilisi sündmusi ja demokraatia keerdkäike Venemaal ja Ukrainas pärast NSV Liidu lagunemist.

Harvardi ülikooli Ukraina ajaloo professorilt Serhi Plohhilt on varem eesti keeles ilmunud «Euroopa» (2023), «Tšornobõl» (2019) ja «Viimane impeerium» (2016).